Riigi peaprokurör on 20.detsembril 2005. aastal andnud välja juhise ( nn oportuniteedijuhise) nr RP-1-4/05/8 eesmärgiga määrata ühtsed põhimõtted isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel.Leebuspõhimõte on leidnud kajastamist 5 opurtuniteedijuhise punktis 64,mis võimaldab prokuröril KarSi paragrahvis 400 sätestatud kuriteo menetlemist isiku suhtes loobuda kui: 1) isik on teavitanud menetlejat kartelliosalistest esimesena 2) teavitamise hetkel puudusid menetlejal andmed teavitatavat kartelli kohta muudest allikatest 3) isik lõpetab koheselt osalemise kartellis ( v.a kui see on vajalik menetlue huvides) 4) isik tagab kogu temale teadeoleva informatsiooni edastamise menetlejale ja koostöö kuni menetluse lõpuni 5) isik ei olnud ise kartelli algataja või liider Enamik teatme teoste autorid,kes kirjuatvad leebusprogrammide olemusest, on seikohal
sõlmitud kliendileping menetluses oleva kriminaalasja kohta teabe kogumiseks. Oma edaspidise tegevuse peab eradetektiiv asja menetleva ametnikuga kooskõlastama. Seda tuleb vaadelda kooskõlas eelnõu § 16 p-s 2 sätestatud keeluga teha takistusi kriminaalasjade kohtueelsele ja kohtumenetlusele. Seega ei tohi eradetektiiv oma tegevusega mingil moel kahjustada kriminaalasja üldist käiku ega olla takistuseks menetlejale. Kui eradetektiiv hakkab tegutsema menetlejat takistades, on menetlejal võimalus pöörduda järelevalveametniku poole, kes järelevalve käigus saab teha eradetektiivile ettekirjutusi ning võtta samme tema tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. § 15 sätestab eradetektiivi õigused teabe kogumisel, millede hulgast võiks märkida õigust küsitleda ja võtta kirjalik seletus isikult tema nõusolekul, kasutada teabe salvestamiseks
sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Praktiliselt on siiski raske ette kujutada juhtu, mil süütuse presumptsiooni riive oleks õigustatud.61 Levinuima arusaama kohaselt on süütuse presumptsioon vaid kitsa riigiametnike ringi vastu suunatud tõrjeõigus ehk õigus mitte lasta end süüteomenetlejail liiga kergekäeliselt tunnistada süüteo toimepanijaks ja et seega peaks süütuse presumptsioon tõrjuma otseselt vaid süütegude menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast
annaabi.ee 
