direktoriks, kus ta töötas oma elu lõpuni. Samuti Dmitri Mendelejev uuris nafta sisaldust ja aitas rajada esimest naftatehast Venemaal. Ta tunnustas õli tähtsust lähteainena naftakeemias. Ta märkis, et põlev nafta kütusena ,,võiks olla sarnane ahju põlema panemisega pangatähtedega." 1905. aastal Mendelejev valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 1906. aastal Keemia Nobeli Komitee soovitas Rootsi Akadeemia anda auhind Dmitri Mendelejevile perioodilisussüsteemi avastamise eest. Rootsi Akadeemia toetas seda ideed, kuid ootamatult suures koosolekul, mida nad korraldasid, pakkus teisitimõtlev liige Peter Klason kandidaadiks hoopis Henri Moissani. Svante Arrheinus, kes ei olnud küll Komitee liige, kuid siiski suure sõnaõigusega, kasutas seda võimalust ära ning käis samuti peale, et Mendelejevit ei valitaks, kuna perioodilisussüsteem oli liiga vana, et tunnistada tema avastust 1906. aastal
ütrium, üterbium. Kui uurida hiljem avastatud ehk suurema tuumalaenguga elemente, siis leiame sealt hulga nimetusi, mis meenutavad meile tuntud teadlaste nimesid. Einsteinium on nimetatud Albert Einsteini auks, rutherfordium ja bohrium aga teadlaste Ernest Rutherfordi ja Niels Bohri auks, kes tegelesid aatomimudeli arendamisega. Ilma ei ole jäänud ka Alfred Nobel, kelle auks kannab element nr 102 nobeeliumi nimetust. Tuumas on vaid üks prooton vähem, nimelt tuumalaenguga +101, on Dmitri Mendelejevile pühendatud mendeleevium. Kuurium on nimetatud abielupaarist radioaktiivse uurijate Marie ja Pierre Curie’i auks. Teadlaste kõrval on piisavalt olulisteks ning elemente väärivateks peetud ka mütoloogilisi tegelasi. Vanaadium on nimetuse saanud skandinaavlaste armastusjumalanna Vanadiselt, toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust
prioriteedi. Ta tugines oma Uraali plaatinamaagi uurimisele ja nimetusele "ruteenium", mille ta oli esimesena välja pakkunud. Erilist kõlapinda tema protestid tol ajal ei leidnud. Alles eelmisel sajandil on mõned nõukogude ja välismaa teadlased taas arutlenud Osanni sansside üle ruteeniumi maagist eraldaja aule. Clausi tööga pandi punkt plaatinametallide avastamisloole. Nüüd olid kõik kuus plaatinametalli avastatud. Ent nende metallide paigutamine perioodilisussüsteemi oli D. Mendelejevile veelgi probleemiks. Triaadide paigutus süsteemis on teatud määral erandlik, võrreldes teiste alarühmadega. Täpselt ei olnud määratud ka plaatinametallide aatommassid. Mendelejev pöördus abi saamiseks kuulsa poeedi Mihhail Lermontovi sugulase Julia Lermontova poole, kes täpsustas plaatinametallide aatommasse. Nüüd sattusid kuus plaatinametalli kahe triaadina perioodilisussüsteemi. Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse.
annaabi.ee 
