Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses. Kõige laiemalt levis Kaugveri näidenditest "Oma saar". Kaugveri draamaloomingu kaalukaim saavutus on näidend "Rong väljub hommikul". 1980-ndate aastate lõpupoolel sai Kaugveril võimalikuks tulla avalikkuse ette vangilaagri-aineliste teostega, nagu näidend "Saturnuse lapsed" ja memuaarne lühiproosakogu "Kirjad laagrist". ROMAANID 4 Geity Lande Referaat · "Keskpäevavalgus" · "Igapäevane leib" · "Seitsmendas Läänes" · "Nelikümmend küünalt" · "Jumalat ei ole kodus" · "Ja kõik on kuhugi teel" · "Suurte arvude seadus" · "Kolm romaani" · "Disko"
populaarne "Nukitsamees" (1920). 1920. aastatel oli O. Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid, avaldas mitu sama miljööd kujutavat romaani: "Andrese elukäik" (1923), "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Õpilane Valter" (1927), "Udu" (1928), "Pankrot" (1929). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O
Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega. Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi.
.." (1914), hilisemais trükkides "Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. 1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928)
annaabi.ee 
