lipiidid).Fosfolipiidi molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid, slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda, mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke
Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. ! Fosfolipiidid on kaksikkihis ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud ioonid (K+, Na+, Ca2+, Cl- jt), väikesed hüdrofiilsed molekulid ja makromolekulid.
integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid ja vesiniksidemed) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil. Integraalsed (sisemised) valgud: tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti, sageli transmembraansed - 1 või mitu membraani läbivat segmenti (glükoforiin-1, bakteriorodopsiin-7). Membraanist saab eemaldada vaid memraani denatureerides. Lipiid-ankurdatud valgud: ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. 4 ankru tüüpi: amiid-seotud müristüülankrud, tioester-seotud atsüülankrud, tioeeter- seotud prenüülankrud, glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 6. Kirjeldage membraanitranspordi liike, mida iseloomustatakse terminitega a) difusioon, b) soodustatud difusioon c) aktiivne transport. Nimetage kõikide liikide puhul mõni transporditav ühend.
Contracaecum osculatum on kosmopoliit, kelle lôpp-peremees on hüljes. C. osculatum`it esineb nii mage- kui merevee kalades. Eelkôige tursal, kuid ka lôhel (Salmo salar), räimel (Clupea harengus membras) ja teistel eelkõige riimveelistel kaladel. Ta on levinud eelkõige põhja poolkeral. Euroopas on teda valdavalt Põhjamere- Läänemere- ja Põhja-Atlandi regioonis. (Moravec, 1994) Kalad toimivad kui vaheperemehed, nendes leidub kolmanda staadiumi larve, mis asuvad kas kohe maksa memraani all vôi sügavamal parenhüümis. (Fagerholm, 1982) Kolmanda staadiumi larvid on 3,18-22,00 mm pikad (Moravec, 1994). Ekskretoorne ava asub kôhtmiselt kahe subventraalse huule aluse vahel, kohe peale vastse hammast (puurivat hammast). Môlemal subventraalsel huulel on üks selgestinähtav papill, selgmisel huulel on kolm papilli (lisa 6). Ventrikulaarjätke on tavaliselt sama pikk kui söögitoru ja kaks korda pikem kui pimesool. Saba on koonusjas ja tömbi otsaga. (Fagerholm, 1979)
annaabi.ee 
