Elektroni lõppaktseptoriks võib olla ka fumaraat. ETA komponentideks on dehüdrogenaasid, tsütokroomid, kinoonid ja reduktaasid. Reduktaaskompleks on ETA lõpplüli, kus elektronid jõuavad lõppaktseptorini. Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2
Teisisõnu talletada glükoosi lagundamisest CO2 ja H2O-ks vabanev energia (-G) ATP-na ning kasutada seda energiat reaktsioonide läbiviimiseks mille G on positiivne. Anaboolsete reaktsioonide peamine energiallikas on ATP ning sellest johtuvalt on bakteri jaoks äärmiselt oluline toota võimalikult palju ATP-d, et rakk suudaks kasvada. ATP-d toodetakse kahel moel: substraatsel fosforüülimisel ja oksüdatiivsel fosforüülimisel (nimetatakse ka membraanseks fosforüülimiseks ja hingamiseks). Suure -G väärtusega ATP energiat kasutatakse reaktsioonideks, millel on suur +G väärtus. Ühe mooli ATP lagundamisel ADP-ks ja Pi vabaneb 32 kJ energiat. Seda energiat kasutatakse biosünteesil. Energia ülekanne ATP-lt mingi reaktsiooni toimumiseks on tavaliselt üle vaheühendite tekke. Olgu hüpoteetiline ensüüm, mis viib läbi kahe substraadi liitmisreaktsiooni A-H + B-OH = A-B + H 2O.
sisaldavad neid enam. Viimasel juhul toimub valgu translokatsioon mitmeetapiliselt. Translokatsioonikanal sulgub, kui stop-signaal difundeerub lateraalselt lipiidse kaksikkihini. Seejärel reinitseerib sekundaarne signaaljärjestus translokatsiooni. Sama protsess kordub, kuni kogu valk on membraani paigutatud. Mõnede sisemembraani valkude puhul osaleb nende translokatsioonil SRP signal recognition particle mille koostisesse kuuluvad 4,5 S RNA ja 48 kDa suurune valk. SRP membraanseks retseptorvalguks on FtsY. Ekstratsellulaarsete valkude sekreteerimine Kirjeldatud on nii Sec-sõltuvaid kui ka sõltumatuid süsteeme. 24 Tüüp II ja tüüp IV sekretsioonisüsteemide puhul viiakse valgud periplasmasse Sec-süsteemi abil. Valgu translokatsioonil läbi välismembraani osalevad teised spetsiifilised valgud. Näiteks taimepatogeenidel
annaabi.ee 
