neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m. sphincter urethrae ! 5. Ureter. a) osad pars pelvina ja pars abdominalis b) millega ristub pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! !
Millest koosneb naise kusiti sein? Limaskestast ja submukoosast. Mehe kusiti (lad.k) urethra masculina Kui pikk on mehe kusiti? 18-25cm Kusiti funktsioon Kusiti kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Kuidas eristatakse mehe kusiti osasid? Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: ● eesnäärmeosa ● membraanosa ● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus
on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtub kusepõiest, läbib eesnäärme, urogenitaaldiafragma, suguti käsnkeha ja avaneb sugutilukil välimise kusitisuudmena. Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: * eesnäärmeosa - ~2,5 cm pikkune. Tagaseinal paikneb pikisuunaline võlvumus - kusitihari, mis keskosas jämeneb seemnekünkakseseks. Sellel avanevad 2 purskejuha ja arvukad eesnäärmejuhakesed. * membraanosa - ~1 cm pikkune kitsas osa, seda ümbritseb kusitisulgurlihas (sfinkter), mille spasm võib olla takistuseks põie kateteriseerimisel. * käsnosa e. spongioososa - pikkus 18-22 cm. http://137.222.110.150/calnet/renal4/image/male%20urethra %20in%20three%20parts-schematic%20diag.jpg Mehe kusitil on kaks kõverust : häbemeluude-eesne ja häbemeluudealune kõverus
siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p) Magneesiumi talletatakse inimorganismis (nimeta elundeid) südames, luudes.
15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted
annaabi.ee 
