Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja kuuldav) Stsenograaf – teatri kunstnik; Stsenograafia – lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane Tegelane – fiktsionaalne väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud lavastuse tegevus Tegelasekontseptsioond: *Personafikatsioon – isikustaud idee *Mask – saab viidata teatud tegelastüübile *Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis *Tüüp – üldistaud tegelane Commedia dell’arte – renessansiaegne itaalia improteater , peamised maskigrupid: 2 paari armastajaid, 2 vanameest, leidlikud teenrid, muud koom. Tegelased Paralingvistika – hääletämber, kõnetempo, pausid ja rütmid Kineesika – näitleja keha ja liikumisega seotud märgid(miimika ja žestid) Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus
Lavastajateater – Saxe Meingeni hertsog Georg II oli esimene lavastaja- produtsent, hakkas massiliselt töötama massistseenidega, antiigi taaslavastamisega ja tekstide lavastamisega tekkis eristav nihe, et lavastused pidid olema antiigitäpsed 8. Tegelane Põhimõtted, mille alusel tegelane luuakse: personifikatsioon – isikustatud idee v nähtus mask – commedia dell'arte tüüpkuju ampluaa – tüüptegelane melodraamas ja operetis, näitleja ''amet'' tüüp – üldistatud tegelane, täidab kindlat funktsiooni, tüüpkuju karakter – mitmeplaaniline ja dünaamiline tegelane Commedia dell'arte – praeguseks hääbunud teatriliik, seotud Itaaliaga, rändtruppide teater, kus truppidel polnud kindlaid hooneid. Näitlejad kasvasid näitlejate perekonnas, suured dünastiad, abielluti üksteisega. Nimetati kindlate reeglitega improvisatsiooniteatriks, nt 2 paari noori armastajaid, 2 vanameest,
vastuolu isiksuse ja ühiskonna vahel. Mida võib täheldada ,,Hernani" puhul: Romantilise iroonia täielik puudumine, ideaal kehastub positiivseks tegelaseks, kes seatakse vastuollu negatiivsete tegelastega; liiga palju äkilisi sündmusi, millel puudub sisemine loogika nt Hernani surm; kõik need komponendid on iseloomulikud melodraamale. Camus on kirjutanud, et tragöödias igal tegelasel oma tõde; melodraamas aga tõde headel. prantsuse romantiline draama läks sujuvalt üle melodraamaks. Oli vaja ajaloolised kostüümid muuta kaasaegseks ja melodraama oligi valmis. Erinevalt inglise ja saksa romantismist, oli prantsuse romantism repertuaarne mõeldud laval esitamiseks. Kõik tingimused romantilise ampluaa tekkimiseks olid järelikult olemas romantiliste stampide väljakujunemiseks. Romantiline sisu kannatas primitiviseerimise all, viidi primitiivsele tasemele.