Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002 ATEMLOS, multimeediakompositsioon 2005 Stabat Mater per flauto "Tunc videns Iudas" 2005-2007 MELODIA ACCOMPAGNATO kammeransamblile 2006 ANIMA MEA elektroonikale 2006 WELT GEBAUT IST kammeransamblile 2007
Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik, kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(,,Tasso", ,,Prelüüdid"), sümfooniaid nagu ,,Fausta" ja ,,Dante". On kirjutanud ka klaverimuusikat, oratooriume, kantaate, missasid jne. Giuseppe Verdi(Itaalia) ooperihelilooja, tema muusikale on omane väljendusrikas melodia. Tema ooperid: ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Maskiball" jmp. Pjotr Tsaikovski(Venemaa) teda peetakse Psüholoogilise muusikasuuna esindajaks, tema teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul. Tema loomingus on tähtsal kohal sümfooniad, balletid ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand". Neid Heliloojaid oli veel, aga ma sain aru, et vaja läks viite? Kunstnikud
Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures tuleb mõista, et meloodiaga kaasnevad ka virtuoossed kaunistused. Rossini ,,firmamärgiks" peetakse sageli ka pikki crescendosid orkestris (kusjuures sama rütmimotiiv kordub kogu aeg), aga see esineb juba varasemates itaalia ooperites ning ulatub tegelikult tagasi Mannheimi sümfooniaheliloojate koolkonda (18. sajandi keskpaik ja teine pool). 16
annaabi.ee 
