1973 Melliste kauplushoone rekonstrueerimine 1999 Melliste II külapäev, Melliste külavanemaks Minu kodukant Melliste 1973 valmivad 6 ühepereelamut väikesele valitakse Aivar Matt Faktid: Lingutusmäele 19751989 Oraviku elamurajooni valmimine (9 elamut) 2002 esimene vanatehnika laadapäev "Sullemulle"
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
lehekülge pikk. Kultuuri ja Elu visuaalne külg tõstab lugejas huvi väljaande sisu vastu. Ajakirja kaas on värviline ning taustal on suur pilt numbri nii-öelda löökartikliga seotud teemast. Kolmel korral neljast on selleks pilt inimesest, kellest tuleb ajakirjas lähemalt juttu (Mart Raukas numbris 4/2010, Nellie Bly numbris 2/2011 ja Harald Nugiseks numbris 3/2011). Ajakirja numbris 1/2011 on kaanel Melliste lahingut illustreeriv kunstiteos. Toimetaja veeru juures ilmub foto ajakirja peatoimetajast Tea Kurvitsast ning lõpus ilmub tema signatuur. Ajakirja sisukord on liigendatud värviliste rubriigipealkirjade ning numbritega. Sisukorra juurde kuuluvad värvilised ja mustvalged pildid. Sisukorraga samal lehel ilmub informatsioon ajakirja toimetusest. Intervjuu kui ajakirja löökrubriik on illustreeritud ühe suure pildiga intervjueeritavast (või
22836 8400462-1Meksi 58.42570525.487130 22836 Viljandi vald 22227 8400464-1Meleski 58.43467526.086259 22227 Kolga-Jaani vald 25266 8400463-1Meleski 58.43443726.085986 25266 Kolga-Jaani vald 25262 8400466-1Meleski rist58.41006526.075641 25262 Kolga-Jaani vald 25263 8400465-1Meleski rist58.41038626.075779 25263 Kolga-Jaani vald 26902 7800522-1Melliste 58.33165626.978766 26902 Melliste Mäksa vald 26903 7800523-1Melliste 58.33182826.978339 26903 Melliste Mäksa vald 21114 7800524-1Melliste koo58.33130726.982166 21114 Melliste Mäksa vald 20035 6700543-1Melluka 58.42375124.453730 20035 Sauga vald 20165 6700544-1Melluka 58.42379524.453903 20165 Sauga vald 20720 8400468-1Meltsa 58.21061225.667077 20720 Viljandi vald 20721 8400467-1Meltsa 58.21053525.667414 20721 Viljandi vald