abikaasa ja tütre järgi. 19. sajandi alguses kasvas klaasitööstus Eesti suurimaks tööstusteettevõtteks. 1822. aastal suurenes ettevõtte edu, sest võimsuselt konkureeris see vaid Rjazanis klaasivabrikuga, mis asus Venemaal. Meistrid ja oskustöölised olid enamasti sakslased, liht- ja abitöölised aga eestlased. Rõika - Meleski Peeglivabrik (Osaühisus) 1916. aastal jäi Rõika-Meleski peeglivabrik täielikult seisma, kuid 1922. aastal alustati Meleskis uuesti tööd ning Rõika peeglivabrikut enam käiku ei lastudki. Toodeti pudeleid ja klaasnõusid. Käesolevaks ajaks on klaasitootmine lõpetatud, kuid peale Eesti iseseisvumist ja vabadussõja lõppu otsustasid osanikud majandustegevust taas alustada. Osaühisusele kuulusid lisaks klaasitööstusele veel ka Rõikal asuv vesiveski ning jahu-, laua-, villa- ja kangatööstused. Kõik need ettevõtmised käivitati 1920. aastate algul. Suurim potentsiaal
Õie Kütt Edda Kiugu Kõige rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Leia Adamson-Ericu töid keraamika ja portselani hulgast. V: Adamson-Eric - kann, ,,Koopaelaniku serviis", kandlekast kandlega. Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? säralõige? V: Eino Mäelt on Eesti klaasikunstnik. Näiteks ,,Lainemurdjad" ja "Suvised õhtud Meleskis". Teemantgraveering ja säralõige on klaasikunsti tehnikad. Teemantgraveerimine on illustreerimisviis, mil kujund kratsitakse teemantikujulise nõelaga. Arvamus muuseumi kohta. Muuseum meeldis mulle väga. Nägin palju erinevaid asju, mis olid väga ilusad ja omapärased. Aega jäi kahjuks väheks, oleksin tahtnud rohkem süveneda ja vaadata aga kindlasti külastan veel. Samuti uus näitus oli super, sõrmused olid nii erinevad ja
klaasitööstused. 6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel Suuremad muutused Eesti klaasitööstuses leidsid aset 1920. aastate alguses. Pärast 1919. aasta maaseadusega läbiviidud mõisamaade võõrandamist tekkis keerukas olukord, kus senised omanikud olid sunnitud oma ettevõtted riigilt kas välja ostma või rentima, ent paljudel puudusid selleks soov ja võimalused. Hakati juhtima Eesti suurimat klaasitööstust Rõika-Meleskis. Klaasitootmine Meleskis säilis ainult tänu osaühisuse liikmete otsusele loobuda vabriku juhtimisest ja rentida see välja oma ala spetsialistile Johannes Lorupile. Eidapere klaasivabriku omandamiseks moodustati Eesti Klaasitootmise osaühing EKO. Selle suuraktsionärid Johan Laidoner, Karl Laussen, Voldemar Lender jt elasid Tallinnas ja olid vaid ettevõtmise rahastajateks. 1923. aastal vabrikut laiendati ja ehitati juurde uued sulatusahjud. Lähikonnas asuva Vändra mõisa oli 1840
annaabi.ee 
