Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti. Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid perinukleaartsoonist dendriitidesse ja tagasi. (Kaur 1999: 6) 3. PÄEVITUS Päevitus mõjutab oluliselt UVK (ultraviolettkiirgus) bioloogilisi efekte. Epidermaalsel melaniinil on kaitsetoime: mida suurem on naha melaniinisisaldus, seda vähem kahjustab DNA
D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine). Epidermis e. marrasnahk Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise basaalkiht ka melanotsüütide asupaigaks. Melanotsüüdid toodavad pigment melaniini. Melanotsüüdid on jätketega rakud. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Melanotsüütide jätkete kaudu kandub epidermise keratinotsüütidele melanosoome, mis sisaldavad melaniini. Melanosoomid kaitsevad raku tuumi ultaviolettkiirguse eest asetsedes nende ümber. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Melanotsüütide kaudu kandub melaniin epidermise teistesse rakkudesse. Juuksed ja ka teised naha karvad saavad värvuse melanotsüütidelt. Melanotsüüte on eri rassi inimeste nahas peaaegu ühepalju, kuid
Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes nahapiirkondades, kus sarvkiht on õhuke, koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist, kuid peopesades ja jalataldadel 10 rakukihist. Basaalkihis asuvad melanotsüüdid. Iga kümne tüviraku kohta on umbes üks melanotsüüt. Kõige rohkem on neid näos, vähem kehal. Kuna melanotsüüte on palju vähem kui keratinotsüüte, toodab üks melanotsüüt melanosoome mitmele keratinotsüüdile. Melanosoomid kaitsevad tuuma DNA-d kahjulike UV kiirguse eest. Tumedal ja heledal nahal on suhtelislet võrdselt melanotsüüte, kuid tumeda naha korral toimivad need effektiivsemalt ja melanosoomid on suuremad, millest tuleneb suurem pigmendi kogus. 3 Naha pealiskihi juurde kuuluvad ka tekised e. derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned.
rakkude ainevahetuses, nägemisretseptorites toimuvates protsessides, kaitseb rakke ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid) 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke? Melaniin melanotsüütide melanosoomides (spetsiifilised organellid). Melanotsüüte on kahte liiki – melanootilised (sisaldavad melanosoome) ja amelanootilised (ei sisalda melanosoome). Amelanootilised melanotsüüdid võivad teatud tingimustes muutuda melanootilisteks ja vastupidi. Kui melanosoom on täitunud melaniiniga muutuvad nad melaniinigraanuliteks ning nad eritatakse melanotsüüdist naabruses olevatesse rakkudesse. 15. 78. Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus? Pigmendigraanulites esineb: eumelaniin – tume karvavärvus
annaabi.ee 
