peaaegu mustani. Karusnaha värvus võib vanusega teatud ulatuses muutuda, see sõltub organismi füsioloogilisest seisundist ja kõigub hooajast hooajani. Nii muutub see näiteks pärast esimest karvaajamist; talvel muutub loomakese karvakate tavaliselt heledamaks kui suvel. Karvade värvuse määrab kindlaks eriline pigment melaniin. Selle täielik puudumine annab puhta valge värvuse (albiinotuhkur ehk furo), kõik ülejäänud varjundid on tingitud melaniinigraanulite erinevast hulgast ja suurusest ning selle oksüdeerumisproduktidest karvas. Kodu- ja puurituhkrutel (fredkadel) esineb suur värvuste mitmekesisus. Venemaal kasutatavate värvuste standardid Venemaa karusloomakasvatuses eristatakse kolme tuhkrute värvuse tüüpi (Tinajev, 2001): pärlmutrine karusnaha üldvärvus on helekreemjas tuhkhalli varjundiga. Pealiskarvad on musta värvi, aluskarvade otsad võivad olla helekreemjast kuni hallide varjunditeni.
ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad lümfotsüüdid ründavad kehaomaseid biopolümeere. Vähi ja autoimmuunhaiguste teke. 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvust määrab pigment melaniin, täpsemalt melaniinigraanulite olemasolu karvas ja nende sisaldis. Melaniin tekib türosiinist (aminohape). Melaniin osaleb lisaks rakkude ainevahetuses, nägemisretseptorites toimuvates protsessides, kaitseb rakke ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid) 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke?
Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavad geenid kontrollivad järgmisi protsesse: 1)melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid 2)melaniini koguseline sünteesimine, 3)melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus 4)melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine. 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused? Üldistatult olgu öeldud, et kuigi karvavärvuse päritavus vastab põhimõtteliselt mendelistlikele seaduspärasustele, tuleb tegelikkuses sellega seoses ette mitmeid komplikatsioone. Näiteks esineb geenide koosmõju (interaktsioon) karvavärvusele – epistaas. Epistaasi tõttu võib mõni geen varjutada teise geeni toime täielikult. Näiteks
annaabi.ee 
