Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os
Helerohelisega liialdamine ei ole nii ohtlik kui on liialdamine rohelise tumedate toonidega. Tumeroheline värvus (kuuseroheline, mereroheline) väikeses, madalas ruumis ja suurel pinnal muudav ruumi isikupäratuks ja passiivseks ning vajab kindlasti elustamiseks erutusvärvusi. Oskuslikult valitud lilleseadega saab asja veidi parandada. Ruumidele värvuste sobitamisel püüdke kasutada suurtel pindadel helerohelist ja tumerohelist ainult üksikute detailide rõhutamisel. Tumeroheline vastab melanhoolsele inimtemperamendile ja muusikast põhjamaade vanemale rahvamuusikale, erksam heleroheline aga elektroonilis-akustilisele uusmuusikale. Paljud noored inimesed ei suuda kaua viibida tumerohelises toas. Tumerohelises ruumis ja rohelises valguses kasvavad ka taimed halvasti ja lilled ei säili. 8 Kollane
mis teevad ,,Kevade" mõistetavaks ka teistele rahvastele. Rahutu ja seiklusi otsiv Joosep Toots ning mõtisklev unistaja Arno Tali, aga huvitavad karakterid on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno elutunnetus on omane Oskar Lutsu melanhoolsele noorukitüüpidele. Tema lapselikust tõemeelest ning kiinduvast loomusest tingitud elamused ja nukrad mõtted seostuvad jutustuse probleemistikuga. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, laste sõpruse, usalduse ja aususe küsimused on leidnud kirjaniku poolt peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat. ,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale
annaabi.ee 
