ja samal viisil kui teine. Empaatial põhineb kunsti psühholoogiline mõju: vaataja, lugeja hakkab läbi elama samu tundmusi nagu raamatu, etenduse või filimi kangelane. Suhtlemisraskused. Inimese suhtlemisoskus on mingil määral sünnipärane, kuid kaugeltki mitte täielikult. Siin on paljugi, mida võib õppida ja omandada elu jooksul. On selge, et mitte kõik temperamenditüübid ei suhtle ühesuguse edukusega. Koleerikul raskendab suhtlemist tema ägedus, flegmaatikul loidus ja melanhoolikul kartlikkus. Temperamenditüüp on aga sünnipärane ja tema põhiolemust me muuta ei saa. Aga kui inimene teab ise oma nõrku kohti, siis võib ta neid asendada oma temperamenditüübi tugeva joonega, mis on suhtlemisel kasuks. Koleerikul on selliseks jooneks energilisus, flegmaatikul ustavus, melanhoolikul tähelepanelikkus ja tundlikkus. Sageli takistavad suhtlemistinimeste eelarvamused. Ollakse kindlad, et kõik punapead on halva iseloomuga ja kõik mulgid kitsid
Punane aitab üle saada häbelikkusest ja alaväärsustundest. Närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib aga olukorda veelgi halvendada ja negatiivseid meeleolusid süvendada. Punane toon sümboliseerib instinkte, kuumust, jõudu ja julgust, samuti seltskondlikkust, impulsiivsust ja otsekohesust. Soojade värvuse tunnetamine oleneb temperamenditüübist. Flegmaatik saab soojadest toonidest vaimset ergutust, sangviinik on nende mõju all valmis teadlikuks tegutsemiseks, melanhoolikul aitavad kontakti saada ümbrusega ning koleeriku tegutsemine võib nende mõjul muutuda kergemeelseks ja pinnapealseks. Kokkuvõte Punane on selline värv mida ei tohiks kuskil palju olla muidu ta ei meeldi mullle kui teda on kuskil natuke siis on ta hea värv. Tume punane sobib hästi põrandale kuion liiga erk punane siis ta jällegi ei sobi hästi sinna. Punasega võib näiteks teha seinale mingile muule värvile portet vahele tervet seina ainult punasega ei oleks vist
see puudutab tema enesearmastust. Flegmaatik aga võtab ühekordse märkuse rahulikult vastu. Kui see aga (kas või naljana tema aadressil) pidevalt kordub, saabub lõpuks hetk, mil see kutsub esile niisama tugeva vihapuhangu kui koleerikul. Sedasama võib öelda masenduse ja ebakindluse kohta. Koleerikul tekib see tugeva üleväsimuse korral, kui ta oma jõuvarusid üleliia kulutab, s o pärast kauakestvat pingelist tegevust, sellal kui melanhoolikul tekib samasugune seisund ühekordse terava, tugeva ärrituse mõjul või elutingimuste ja sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise korral.
Teda ärritas inimene, kellel mõni hammas puudus. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudunud üks nööp. Kanti enesevalitsemisvõime ei olnud loomupärane, vaid pigem treenitud. Iseloomult pidas ta end melanhoolikuks. Sõpru oli tal vähe. Ta arvas, et koleerikul ei saagi sõpru olla, sangviiniku jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria Tõelise teadmise staatuse pälvisid teadmised millegi üldkehtiva ning paratamatu kohta, nt matemaatika ja loogika aksioomid, väide, et kõigel on põhjus jne
annaabi.ee 
