Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades. Reformatsiooni võidukäik algas siin 1524. aastal. REFORMATSIOONIJÄRGNE AEG EESTI ALAL Reformatsiooni tulemusel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti, toom- ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformijärgsel ajal vähemalt kaks kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ka ladinakool ehk triviaalkool Philipp Melanchtoni reformitud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel, mis toimusid 1527. aastal, arutati kooliküsimusi põhjalikumalt. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Tartu teatas juba siis, et tuleb palgata tööle uusi õpetajaid. Ladinakoolist oli juttu ka Tartu rae protokollis 1553. aastal. Selleks ajaks oli Tartus ka kirjutuskool, mis hakkas eelmistega võistlema. Seati sisse nõuded, et laste vanusepiir ei tohtinud olla alla kümne aasta ja ladina keelt ei lubatud õpetada
tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida .
loomingu /poolt antud/ seadusele. Looduses ilmutatud mõistus oli suveräänne. Jurist pidi vastutama nüüd looduse mõistuse (ratio) ees. 2. klassikaline faas, mos geometricuse printsiipe järgiv loomuõiguse faas Loomuõiguse kui süsteemi kujundas Samuel Pufendorf (1632-1694). Elulugu S. Pufendorf sündis Saksimaal pastori peres, kus sai range luterliku kasvatuse. Ta õppis Grimma vürstlikus koolis, kus õppetöö toimus Melanchtoni vaadete vaimus. 1650.a. alustas ta Leipzigi ülikoolis teoloogiaõpinguid, kuid pöördus peatselt teiste ainete poole. 1656.a siirdus ta Jena ülikooli, kus tegeles õigusteaduse ja filosoofiaga. 1658.a. sai magistrikraadi, kuid doktoritiitli lükkas tagasi põlgusest akadeemilise tsunfti ja selle skolastiliste meetodite suhtes. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Pufendorf Kopenhaagenis Rootsi saadiku juures koduõpetajana. Rootsi-Taani sõja tõttu sattus ta 8 kuuks vanglasse
annaabi.ee 
