......................................................... 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 Sissejuhatus 2 Edouard Manet( 23. jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv
vaheastmeks. Musiké muusade kunst (muusad Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad). Lauldes ette kantud luule. Vahetult seotud tantsuga. Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Kreeka muusikaõpetus 1) Oktaav, helisid käsitleti arvudega seoses. Helilaadid: dooria(mehelik, kasutati koolides), früügia(ekstaatiline, metsik, kirglik), lüüdia(kurb, kaeblik, õrn). Helilaadi loeti ülevalt alla, helide arvsuhteid määrati lihtsa keelpilli, monokordi, abil. 2) Pythagoras fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted 3) Platon jätkas Pythagorase õpetust arvudest
4. saj. eKr Hellenismi ajajärk ~330 eKr 146 eKr Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 6 Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse
annaabi.ee 
