Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis Liivimaa sadamad olid harjumuspärasteks peatuspaikadeks 1346. aastal said Tallinn, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-
Alevid ei kasvanud linnadeks, kuna saksa rahvastik vähenes ning linnadel oli aleviku suhtes tõrjub hoiak. 11. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubanduse ja käitöö soodustamiseks, linna huvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid
Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma. · Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat, raskemate erialade puhul, nt kullasepp, isegi 7 aastat. c) Võimete näitamine meistrikoha saamiseks, meistritöö valmistamine. d) Käsiraha maksmine ja teistele tsunfti meistritele joodude korraldamine. Mõnikord jäidki õpipoisid sellideks ja töötasid meistri juures elu lõpuni. Ihaldusväärsematel aladel lubati mittesakslastel meistriks tõusta vaid siis, kui sakslasi ei jätkunud. Meistrite arvu üritati piirata, et kaitsta turgu (et hinnad ei läheks liiga madalaks jne). Meistriks ja tsunfti liikmeks saamine eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist
Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata. Ei eristatu selle (vandersell rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist. Vusserdaja tsunfti jänes, üritas üksi äri ajada, aeti linnast minema 1918. lõpetati ametlikult tsunfti kord. Kaubandus Kaubanduseks soodne asend. Hansa Liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu. (Narvat ei võeta) Tähtsaim kontor Novgorodis. Läänest Venemaale käsitöötooteid (relvi, vaske, heeringaid, soola, vein, vürtse). Venemaalt läände toorainet (karusnahk, vaha, mesi, puit, vilja, kanepit)
annaabi.ee 
