on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud. Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks. Müütiline mõtlemine väljendab end heterogeense repertuaari abil, mis on laiaulatuslik, kuid siiski piiratud. Müütiline mõtlemine on nagu teatav intellektuaalne bricolage (bricoleur - nn 'meistrimees'/'meisterdaja' kes teeb juhuotsi ja on mihkel iga töö peale, improviseerija selles mõttes). Kusjuures sellest hoolimata võib hiiglavaid saavutusi olla. Bricolage'il olevat mütopoeetiline olemus. Müütilise mõtlemise elemendid, (nagu bricoleuri kõigele kohandatav tööriistade kogu), on alati poolel teel tajuobjektide (mis on tihendalt seotud oma kontekstiga) ja üldmõistete vahel. Kujundi ja mõiste vahendajaks on märk (seos tähistaja, mõiste, ja tähistatava, kujundi vahel)
Asjaõigus. Loengukonspekt. Tallinn, 2003 lk 5-7 mis arenes hiljem eraomandiks. 19. sajandist kuni tänaseni on toimunud pidev omandi kitsendamine ühiskonna huvides. 23 Ajalooliselt tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslikud terminid mancipatio- asja käega võtmine (manu capere), samuti termin res mancipi. Maa oli esialgselt ainult ühises kasutuses, kuid kui keegi püüdis looma või linnu või meisterdas midagi oma kätega, siis oli see püüdja või meisterdaja oma. Kuid omaniku kaitse sellele asjale oli seotud rohkem rikkuja lubamatu teoga, kui isiku õigusega antud asjale.24 Arvatavasti arenes selles välja omandikaitse rei vindicatio kujul.25 Rooma õiguses jagati asju algselt res mancipi (mansipeeritavad) ja res nec mancipi (mittemansipeeritavad). Vanimas tsiviilõiguses seisnes erinevus nende kahe, res mancipi ja res nec mancipi, vahel selles, et esimest sai üle anda vaid kindla vormi kohaselt, mancipatio ja in
Pakutakse välja skeem, kuidas müütiline mõtlemine on maailma liigendanud, teadmist liigendanud. Sarnanevat sellega, mida tänapäeval nimetatakse meisterdamiseks. Selline inseneritehnoloogiast erinev lähenemine mingite ülesannete lahendamiseks, mis lähtub olemasolevatest materjalidest. Müütiline mõtlemine on nagu meisterdamine. Kõik mis on juba olemas, juba olnud on minginl viisil omavahel ühildatav. Müütide loomisel, et midagi väljendada kasutatakse kõike mis selle meisterdaja käeulatuses on, (sündmused, teadmised, lood, struktuurid) ja sobitatakse kokku ühel või teisel viisil. Müütidest on palju erinevaid variatsioone. See on meisterdamise intellektuaalne vorm. Tema struktuuraalse antropoloogia suund: kaksikjaotuses, kus on tähistaja ja tähistatav, võivad märgid müütilises maailmas hakata funktsioneerima vastupidiselt. See mis varem oli tähistaja võib muutuda tähistatavaks. 11.09.2012 Mircea Eliade (1907-1986)
annaabi.ee 
