ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas olevatel esemetel ja veetaimedel Võrtsjärves on enim uuritud vaid makrozoobentost loomi, kelle pikkus on üle 1 2 mm, sest neid saab ka palja silmaga näha Submikroskoopiliste, väikseimate hulkraksete loomade (meiobentose) ja üherakuliste põhja zooprotistide (mikrozoobentose) kohta andmed puuduvad PÕHJALOOMASTIK Domineerivad põhiliselt eutroofsetele järvedele iseloomulikud rühmad: surusääsklased ehk hironomiidid ja väheharjasussid ehk oligoheedid. Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt vähenenud. Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim. Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste
Need on kaks rühma alamaid vähke, selts vesikirbulised ja klass aerjalgsed, seltsidest sõudikulised ja hormikulised, ning hõimkond keriloomad. Planktoni vähid on palja silmaga vaevu nähtavad (suurusjärk 1-2 mm), keriloomad on mikroskoopilised. 89. Mikrobentos need on ripsloomad ja muud protistid, fütobentos põhjas kasvavad taimed ja vetikad. Makrobentose loomad on palja silmaga hästi nähtavad (putukad, limused, kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt põhjas viibivad. Vahel võetakse piiriks loomade teatud pikkus, näiteks üks millimeeter, või sõela tihedus, millest meiobentose loomad peaksid läbi mahtuma. 90. Nektobentos - põhjaloomad, kes ujuvad ka põhja lähedal vees. Bentos on veekogude
Eluviis: kohastunud mitmesuguste elutingimustega; paljud on kohastunud eluga paikades, kus vett leidub vaid ajutiselt. Suurem osa neist elab siiski mageveekogudes, meres leidub neid vähe. 89. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid Makro- ja meiobentos on põhjaloomastiku e zoobentose osad; makrobentos- loomad on palja silmaga hästi nähtavad (putukad, limused, kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt põhjas viibivad. Megabentos- selle all mõeldakse suurte limuste rühma, nt karbid, ematigu ning lülijalgsetest ka jõevähk, kuid mõiste ise pole üldiselt kasutusel. 90. Nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest
annaabi.ee 
