Nad kontrollisid iga nädal klassijuhatajatunnis, et kas õpilastel on käed pestud, sõrmeküüned lõigatud, kõrvad ja kaelad puhtad, ja et täisi poleks peas. Juhtus, et poistel olid sageli kõrvad pesemata. Ja muidugi ka riided. Kui kõik olid kontrollitud, siis sanitaarvolinikud ütlesid klassi ees, kellel on näiteks kõrvad mustad. Kellel olid kõrvad mustad, sellel oli veidike häbi ka, ning mõnikord käskis õpetaja minna kohe pesema. Kui keegi tüdruk oli ennast meikinud, saadeti ta kohe WC-sse pesema. Tüdruk sai riielda. Kui ta vabatahtlikult nägu pesema ei läinud, võttis õpetaja kratist kinni ja pesi näo ise puhtaks. Kõrvarõngaid ega muid ehteid ei tohtinud kanda. Kui kellelgi olid näiteks kõrvarõngad kõrvas, siis sikutati kõrvast, mõnikord võis tunduda, et õpetaja tõmbab lausa kõrvalesta ära. Poistel ei tohtinud kindlasti olla pikad juuksed, nagu tänapäeval mõnel on, poistel pidid juuksed olema lühikesed. Valitud olid korrapidajad
Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest
Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest
annaabi.ee 
