teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside
teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside
maksed maksed Tervis Kindlus- hoiutee- tuskate nused Pakkujad (haiglad, Kindlustus arstid) Tasu teenuste nõuded eest Joonis 1. Tervishoiuteenuste turg (Metsa, Meiesaar : 2001) Joonis kujutab tervishoiuteenuste turgu. Selgelt on näha, et finantseerimise segasüsteemi korral (nii avalik rahastamine kui patsientide omaosalus), toimib turg kõige paremini. Kuidas on rahastamise mudelid korraldatud teistes riikides ? Kõige sagedasemalt kasutatavad näitajad riikide tervishoiu rahastamise võrdlemisel on : · tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist;
selgema pildi kulude kujunemisest ja seotusest ettevõtte tegevusprotsessiga (vt tabel 3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - ETTEVÕTTE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Tabel 4
annaabi.ee 
