muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena loksutatakse lahust 10 min. Peale loksutamist lahus filtreeriti. Lõpptulemus: Peenest oli 93,8% ja korest oli kokku 4,6% (10mm – 1,5%, 2mm- 0,7%, 1-2mm – 3,9%) .Mulla happesus pH meetriga mõõdetuna oli 5,3 ja universaalse indikaatoriga oli näit 5,4. Mulla lõimiseks on kerge liivsavi mille füüsikalise savi sisaldus on 20- 30% ning huumuse protsent on 2-3% .
Analüüsi tüüp võib märkimisväärselt mõjutada tulemust. Näiteks mõnes instrumendis mõõdetakse toitaine kogus, sealhulgas orgaanilised või anorgaanilised vormid, teised mõõdavad ainult anorgaanilisi vorme. Isegi laborid, mis kasutavad sama kvantifitseerimismeetodit, annavad erinevaid tulemusi. Näiteks Ameerika Ühendriikide 9 laboratooriumi hiljutist võrdlust, mis hõlmasid kolorimeetriga kolmekümme meetrit, kasutati 24 mullaproovi 9st seisundist, teatas Mehlich-III keskmisest 10%, Bray-I puhul 13% ja Olsen fosfori testide puhul 22% ( 5). Nitraati saab pinnases hõlpsasti mõõta, kuid mulla kogus ühel ajal ei pruugi näidata, kui palju taimed kasvuperioodi jooksul saavad, kuna orgaanilistest vormidest saab vabastada olulisi anorgaaniliste ainete koguseid (nn mineralisatsioon) . Kahjuks pole anorgaanilise N vabanemist mullal olevast orgaanilisest ainest võimalik praegu keemilise analüüsi abil ennustada
varia) `Karlu` külvati 31.mail 2006 puhaskülvis (16 kg ha-1 ) ja vastavalt variandile segus ühe kõrrelisega (kõrrelise külvisenorm oli pool puhaskülvimäärast): põld-raihein (Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14. aprillil), kuid maikuu alguse külmalaine nullis aprillikuu looduse arengu edumaa. Heintaimede kasv hoogustus 14. maist (to üle 10 °C). Mai lõpus oli erakordselt soe (17-23 °C).Tänu maikuu soojusele oli I niide varajane. Juunis ei tulnud vihma kahe nädala jooksul. Põud takistas ädalakasvu juuni I dekaadi lõpus. Juunikuu teisel poolel sadas 22 mm (39% normist) ja
Nõrga kontsentratsiooniga happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid et imiteerida toitainete omastamise mehhanismi (juureeritiste ja teiste ainete mõju toitainete lahustuvusele). Loksutamine, vajadusel seismine ja filtreerimine vastavalt kasutatavale metoodikale. • Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi
kultuuri vajadusi, loodetava saagi suurusega. Meie muldades tavaliselt puudu N, P, K-st. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3. 4 Väetamise ajad ja viisid: külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga
annaabi.ee 
