“ Võtsin selle lõigu blogist. Sellest lõigust on ilmselgelt aru saada, mismoodi blogipidaja naudib Mehise kirja pandut. Veel kirjeldab ta mis raamatus on veel juttu. Raamat räägib erinevate inimeste eludest ja sellest, kuidas üks sündmus võib kõik peapeale pöörata. Mehis viib aga lugejate mõttemaailma selles teoses kaugemale, teise dimensiooni, ehk sinna, kuhu tavaliselt inimesed enda mõtetega ei jõua. Blogipidaja on väga vaimustatud Mehisest. Kirjeldab tema loomingut lausa toiduga „kirss tordil.“ Lõpetuseks kirjutab veel blogi autor, et ta on sõitnud peatusest Rapla kaugemale, kuid ta pole sellest üldse häiritud, nagu ta ütleb „Mis on ühist rongisõidul ja Mehis Heinsaarel? Mõlemad viivad teid teise dimensiooni, kus aeg kulgeb teistmoodi ning kõik on võimalik.“ Üksainus Teisena leidsin ma blogi „Üksainus,“ kus postitus on hoopis teistsugune, kui esimeses blogis.
Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism kui filosoofia hakkas Jaapanis levima alles 12 sajandil zenbudismi ehk zeni näol. Ilma zeni õpetust tundmata on võimatu mõista zenbudistlike templiaedade omapära
Poeemi tegevus algab lossis, kus elab Harold muretult ja lõbusat, tundmata tõelist armastust. Reis ise aga toimub kaasaegses Euroopas. Esimene laul teekond Portugalis ja Hispaanias. Pürenee poolsaarele on tunginud Prantsuse armee. Suhtumine Napoleoni kahetine, Byron ei ole veel Napoleonis (suurmees, kaasaja kangelane?) pettunud, kuid õiglustunne sunnib teda asuma rahva poolele, kelle maad rüüstatakse ja verd valatakse. Kaks esimest laulu räägivad prantslaste sissetungist , rahva mehisest vastupanust. Vaimustab lõunamaa eksootilisest ilust, teeb ka lüürilisi kõrvalepõikeid (nt Saragissa kangelaslik neiu, härjavõitlus jne). Mida teeb Harold? Aeg-ajalt Byron nimetab teda, jättes mulje, et kangelane on kõige selle tunnistaja. Palverändur on inimene, kes on teel pühapaika, ka Harold on oma teekonna ette võtnud hingerahu leidmiseks. Tegelases nähakse sarnast autoriga, sünnib uus zanr lüüriline poeem. Autor on tõesti poeemis olemas, kuid ta ei ole kangelase teisik
kuuluvat elu, kas või selle vastuhelki. Romantiline konflikt seisneb selles, et tegelikkus on vastuvõetamatu ja unistused ei täitu. Reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani.See oli talle väga viljakas periood, esmalt sündis värssarutlus ,,Horatiusest". Romantismi manifestina kõlas poeem ,,Childe Haroldi palveränd". Selle esimene laul räägib Childe Haroldi teekonnast Portugalis ja Hispaannias. Kaks esimest laulu räägivad prantsalste sissetungist, rahva mehisest vastupanust, Inglismaa abist hispaanlastele, inglaste poliitilistest vigadest, kangelaste ülevusest. ,,Inezile" on Haroldi nukker hingehääl, ,,Cadizi neiu" aga ülevas, herailises toonis luuletus, mis kangelase iseloomuga kuidagi kokku ei sobi.,,Childe Haroldi palverännu" järgmised osad(III- IV), mis valmisisd peale tema lõplikku lahkumist Inglismaalt, on kantud luuletaja isklikust hingedraamast. Nii algab ja lõpeb III laul pöördimisega tütre Ada poole, kellega poeet enam
Kuigi ka siia keerukas armuintriig sisse põimiti ning tegelaste käitumine tükati nõrgalt põhjendatuks jäi, oli Temistocle Solera libreto dramaatiline ja tundeehtne. Süzee raskuspunktist rahva kujutamisest lähtudes osutas Verdi suurt tähelepanu võimsatele kooridele, mille karm lihtsus ja rangus oli itaalia ooperiloomingus uudiseks. Rossini säravalt elegantsete viiside ning Bellini eleegilise lüürika maailmas üleskasvanud teatripublik oli Verdi mehisest, tahtejõulisest ja kirglikust helidetulvast vapustatud ning Roncole talupojast sai austria ja itaalia feodaalide vastu peetava võitluse muusikaline juht. Ja kui tolle aja kriitikud Verdile marsirütmide ja vaskpillidega ülepakkumist ning muusika jämedust ette heitsid, siis ei mõistnud nad helilooja taotlusi lõpuni. Ereda plakatlikkuse ja lööva lihtsusega kirjutatud muusika tegi ooperisse kätketud idee ka kõige kogenematule kuulajale mõistetavaks
annaabi.ee 
