Praktikal olles õppisin uut pumpade, printeri ja reduktori ehituse kohta, samuti fotoandurite, cnc-pinkide, tõstukite ning ka hüdroklappide ehituse kohta. 6 1.3 Hinnang praktika kohta Praktikaga jäin pigem rahule, kuna omandasin mõningaid uusi teadmisi, töö oli suhteliselt kerge ja töökollektiiv oli tore ning ka palk oli praktika kohta hea. Masina ning selle elementide tundma õppimine oli huvitav. Negatiivseid tundeid tekitas see, et ma mehhatroonikaga seonduvate tööülesannetega ei puutunud kokku nii palju kui oleksin soovinud. Koolipoolne korraldus oli hea, aruande kirjutamise oleks saanud teha lihtsamaks ja kiiremaks, kui oleks kaasa antud ka mingi aruande näidis, või kellegi varasemalt ja eeskujulikult kirjutatud praktika aruanne. Pakuks välja ka seda, et praktika võiks toimuda kahes erinevas ettevõttes, kus kummaski oleks pikkus 3 kuud, kuna selle ajaga õpib selgeks peaaegu kõik
Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäevaelu palju kergemaks ,kuna info hulk ,mida internetist saab on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole
Seda liiki tööd esineb paljudes ametivaldkondades, näiteks: tekstiili-, rõiva- ja elektroonikatööstuses; tapamajades, kala- ja sokolaaditööstuses; jaemüük ja kontoritöö (kassaoperatsioonid, andmetöötlus) jpm. 5 2.1. Füsioloogilised mõjud Igas ametis ja kutsealal töötades on paratamatult omad ohud. Pole olemas tööd ega töökeskkonda, kus ohutegurid täiesti puuduksid. Sama kehtib ka mehhatroonikaga seotud ametikohtadele. Varem või hiljem toob pikaajaline ja sage korduvliigutuste sooritamine kaasa valulikud lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke
annaabi.ee 
