silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE. *Soovitatav alustada õpetaja juhendamisel
et just sealt võib leida kõige kuumemaid teemasid ja kõige sügavamaid lahkarvamusi, mida saaks lahata arukate filosoofiliste argumentide abil. Ometi pole see nii: praktilise eetika alased tööd ei sisalda üldse erakondliku poliitilise kõlaga premisse ega seisukohavõtte. Spekuleerides selle üle, millest selline "apoliitilisus" võiks tuleneda, meenub esmalt praktilise eetika ameerika päritolu. Nagu me teame, teeb Ameerika ühiskond oma otsused ilma Euroopale omase erakondliku mehhanismita. Otsused tuginevad palju difuussemale ja ideoloogiavabamale fraktsioonilisele mõtlemisele. Eetika apoliitilisusel on siiski ka filosoofilisem põhjus. Lihtsalt öeldes on erakondlikud ja ametlikud ideoloogilised vaidlused oma loomult sellised, et erinevused eri suundade esindajate põhipremisside vahel on nii suured, et moraalifilosoofilisel tasandil arutelu ei sünni; või kui poliitiliste programmide osas ollakse ühel meelel, siis ei ole see asi enam praktilise eetika seisukohast
kuid pole teada, millal. See teadmine võib olla eluliselt hankimiseks ja (b) grupikäitumise organiseerimiseks. oluline. Korduvad järjestatud sündmused ongi Mõlemad on võimalikud ka ilma kõneta. informatsioon. Meil on potensiaal seda korduvust c) kogemuse mittebioloogiline säilitamine märgata ja sellele reageerima. Elu pole võimalik ilma järeltulijatele. Ka see on võimalik ilma kõneta. niisuguse infot töötleva mehhanismita. (d) psüühiline funktsioon: täiesti uudse info- 1. Uudse tähenduse tekkimiseks peab olemas olema töötlusmehhanismi kujunemine. Kõnes saame esitada vähemalt kaks erinevat infotöötlus-mehhanismi. 1 mõtteid, mis välises maailmas pole võimalikud, seda ei meh.ei loo uudset informatsiooni (uus teadmine on nt saaks teha meelelise kogemuse alusl, mis kujuneb otseses vastavuses meelelise maailmaga: "Tihane pani 3. Mälu, s.t
Tuleb teha vahet tekkinud võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad sündmused- ette ennustatav siis, kui on olemas sündmuste ahel. Lihtsalt korduv sündmus ei ole ette ennustatav. Sest siis on kindel teadmine, et asi kordub, kuid pole teada, millal. See teadmine võib olla eluliselt oluline. Korduvad järjestatud sündmused ongi informatsioon. Meil on potensiaal seda korduvust märgata ja sellele reageerima. Elu pole võimalik ilma niisuguse infot töötleva mehhanismita. [elementaarse] tähenduseloome [ühiku] minimaalne organisatsioon sisaldab binaarse süsteemi, mis koosneb (minimaalselt) kahest semiootilisest mehhanismist (keelest), mis on vastastikuses tõlkimatus suhtes ja samaaegselt üksteise moodi, nii palju kui iga neist oma vahenditega modelleerib ühte ja seda sama mittesemiootilist reaalsust. [...] Minimaalne struktuur sisaldab endas ka kolmanda elemendi [...] mis võimaldab [...] teostada tõlke-operatsiooni. Selliste "tõlgete" resultaadina [..
annaabi.ee 
