magnetvälja jõujooned langeksid risti peopessa ja välja sirutatud sõrmed näitaksid voolusuunda juhtmelõigus, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva voolusuunda. Emj on kokkuleppeliselt negatiivne. 24 Indutseeritud emj. üldkuju ja suund? *.... 25.Omainduktsioon. *Induktsiooni emj. tekkimist ahelas mida põhjustab sama ahela voolu magnetvälja muutmine nimetatakse omainduktsiooniks 26.Mehhaaniline võnkumine. *Mehhaniliseks võnkumiseks nimetatakse keha korduvat liikumist mingi trajektoori mööda mida seekeha läbib vaheldumisi vastupidises suundades. 27.Matemaatiline pendel. *Ma temaatiliseks pendliks nimetatakse kaalumatu ja venimatu niidiotsa riputatud punktmassi. 28.Lainete liikumine. *Iga võnkuv keha kutsub esile endas ja ümbritsevas keskkonnas mehhaanilise energia edasi kandumise. Selle energia edasikandumist nimetatakse laineliseks liikumiseks. 29.Hääl.
lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastist esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhku juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asendi määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa P ja N asendis sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehhaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paraleelselt j nende ülesanne leevendada sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule
elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. ! Organismide vahetuks energiaallikaks on toiduainete keemiline energia,mida kulutatakse vajalike ainete sünteesiks, mehhaniliseks tööks ning ainete ja laengute ülekandeks. Osa kemilisest energiast hajub soojusena.Suhteliselt keerulise ehitusega toiduained (valgud, rasvad, süsivesikud), millel on madal entroopia tase ja kõrge Gibbsi vabaenergia tase, lagunevad organismis lihtsateks molekulidek: nt. CO2, H2O,NH3,CO(NH2)2 jpm. Molekulid lähevad toiduainete omandamise käigus lihtsamaks, paratamatult kasvab nende arv- ja koos osakeste arvuga kasvab ka entroopia.
Valgulised kapslid batsillide kapslid o Kapsli sünteesi võimalused: Süntees sõltub C-allikast söötmes (sahharoos) Ei sõltu C-allikast söötmes o Eristatakse paksuse järgi Mikrokapslid valgusmikroskoobis pole nähtavad, paksus alla 0,2µm Makrokapslid valgusmikroskoobis näeb neid neg värvimisega; paksus üle 0,2µm o Kapsel on piisavalt hõre, et ei takista ainete liikumist rakust sisse ja välja ning ei ole ka mehhaniliseks kaitseks! · Organellid: o Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid (mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, tsütoplasma võrgustik, tsentrioolid, rakuskelett) o Bakteritel on olemas sellised organellid, mis eukarüootidel puuduvad (gaasivakuoolid, klorosoomid, karboksüsoomid) o Bakteritel on erinevad ribosoomid (70S ribosoomid) o Organellides on oma genoom o Viburid, aga erinevad eukarüootide omast
annaabi.ee 
