Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad Click to edit Master text styles ja Anne oma nooruses nägus Second level neiu, kuigi kerge iludusveaga: Third level hobuse kabjalöök oli purustanud Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Hiljem elu hakkas laabuma. Mees Jako oli töökas ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti
ka töö süüdi, aga nii noorele ja kõhnale naisele oli pidev ja kurnav laste ilmaletoomine liiast. Kuigi Krõõt suri, oli Andresel pisut rõõmu sündis tulevane pärija, see kelle pärast Andres tööd rassis teha ja Vargamäed edasi arendas. Rõõmu said ka lapsed tunda. Kuigi tööd oli ka neil palju teha, said nad rõõmustada mängimise üle. Seda tehti koos naabrilastega ning see pakkus neile suurt rõõmu. Rõõmu panid lapsed tundma ka oma vanemaid. Kuigi esiti valmistas tütrete meheleminek siiski rohkem muret, oldi hiljem õnnelikud, et noored oma elu peale läinud on. Ka tunti suurt uhkust poja Indreku pärast, kes kooli saadeti ning seal häid tulemusi näitas. Lastest oli Vargamäel rohkem rõõmu kui muret. Üheks mureallikaks Vargamäel olid inimeste omavahelised suhted. Peremehed olid küllaltki karmid ja jõhkrad oma naiste, laste ja tööliste vastu. Julmemal kujul võis seda näha Pearu peres, kes oma lapsi ja naist peksis ja isegi tappa ähvardas. Pearu
venekeelsetes algkoolides, tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. 18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a
ei hooli ta hokimatsist, ei riigimasinast; ta mõnikord mõistmatult kurb on, maailmast ei tule siis see, tas endas siis miski absurd on, kuid see pole see, pole see! Keldrikakand Keldrikakand kena kakand, keldris sõõnd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud pole välisilma näinud. Kõik, mis kehtib keldri õhus, kehtib ka ta peas ja kõhus. Ta ei ole isehakand, ta on sünnist saadik kakand. Meheleminek Oh need tüdrukud-tütred, mis sa küll ära ei ütle! Tead, see mu kõige pisem tilluke hiirepoeg ise, vaata mis võttis pähe tema ka mehele läheb! Salaja pambud kokku sidus, juhuse leidis ja lidus. Maha jäid nukud ja kassid (naine neid kaasas ei tassi!). Kuid ta ei jõudnudki sinna, kuhu tal plaan oli minna. Teel suure koeraga kohtus, surmani ära seal kohkus, ehmus ja tagasi plagas. Tee peale pudenes pagas.