kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Ta istub Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga. 4 See mehekene mõtleb oma pääga: Ta puutub kokku kurjaga ja hääga neil aastatel --- --- --- Mis nüüd on selja taga. Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni on helevalge, IGAVENE JUUNI. 3.Huvitavad faktid Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid, tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. Kaido Suss tegi laule Juhan Vildingu sõnadele. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris
Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni. Eriti sügavalt välja. Vastavalt enesele. Just nagu teadagi. Hoia, hoia, ei muud. Tead ju, kui hoitakse. Vabades kätes, mis näevad. Jah, neis kätes, mis näevad. Igavene juuni Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga. See mehekene mõtleb oma pääga: Ta puutub kokku kurjaga ja hääga neil aastatel Mis nüüd on selja taga. Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni on helevalge, IGAVENE JUUNI. ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. *** sa karjatad pikalt ja valuga libisen ei jõua ma kedagi paluda libisen su metsast sind kaevasin tookord ma juurtega ei lastega sündinut korrata suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata:
aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel
pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel