muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab. Läbi oma sihiku märkab ta keha. Liikumatut. Surnut.
Eestlasi tuntaksekui töökat, uhket ja visa hingega rahvust. Üks oluline sündmus, mille tõttu saame me hetkel üldse rääkida eestlusest ja selle säilimisest, oli kindlasti Eesti Vabadussõda. 28. novembril 1918. aastal haarasid noored koolipoisid relvad, ja läksid vapralt vastu vaenlastele ja võitlesid oma isamaa eest. Mis saab olla vapram tegu? Seda ette kujutades, teeb sama välja, kui mõelda, et näiteks minu enda klassivennad, kes on enam vähem sama vanad, kui olid need vaprad mehehakatised, haaravad relvad ja astuvad sõtta. Sõda kestis 2 aastat ja sel tulemusena saime midagi, mille kirjeldamiseks ei ole vaja sõnu- iseseisev riik. Vabadussõja võit süstis meie esivanematesse enesekindlust, et koos suudame saavutada kõik, isegi saada oma riik. Pärast seda vallutas meid Saksa okupatsioon ja veel hiljem Vene okupatsioon. Aga oma tohutu usuga, et me suudame end vabastada ja olla iseseisvad, saavutati 1991. a 20. august võit, tänu millele oleme me hetkel need, kes me oleme
hästi läheks ja sunnivad teda vahel isegi tagant,et ta õpiks, kuid peab tunnistama,et neid on väga vähe. Seoses sellega,et tüdrukud saavad varem küpseks kui nende vanused poisid on täiesti loogiline,et vaadatakse endast vanemaid poisse, sest lapsikute poistega pole midagi teha kuigi kõik mehed on omamoodi lapsed isegi kui nad on 40.aastased. Suhe endast vanema poisiga võib tuua tüdrukule piisavalt mureainet. Just 18-25 aastased mehehakatised uurivad siis eriti maailma ja neil meeldib vägagi pidudel käia. Parakui kui tüdruk on umbes 16-17 aastane ei saa ta alati igalepoole kaasa minna ja pahatihti käivad sellises vanuses kutid väljas ka nädala sees ja iga korralik lapsevanem teab,et nädala sees väljas hulkumist ei toimu nii kaua kui laps pole täisealine. Just nimelt siit võib saada alguse esimene probleem, kui ta käib pidudel ilma minuta, kas ta siis flirdib paljude tüdrukutega,kes on minust vanemad, äkki ta
Iga kuuga muutus nende huumor kehvemaks. Toidupoolist hoiti nagu oma elu. Rindel olles tuli tihti nälga taluda ning kui toitu saadi, siis nauditi igat ampsu. Söök oli sõduri jaoks kõige tähtsam. Olles suurtüki tule all, tehti kartuli pannkooke, nende jaoks oli tähtis ka viimane kook valmis teha. Mis siis, et iga sekund võisid pihta saada tule või klaasikildudega. Seetõttu tuli süüa nii palju kui võimalik, sest järgmine hetk võisid sa surnud olla. Mehehakatised üritasid alati teineteist aidata, neil oli tekkinud rindesõprus. Kogenenumad üritasid õpetada ja aidata nekruteid, rumalaid ja hirmunud noorikuid, kui nood olid hullumise äärel. Kui üks meestest käis toitu otsimas, siis hiljem jagas ta seda teistega. Üksteisega osati arvestada, ühtekuuluvustunne oli tugev. Sõjas osalenute jaoks oli elu saanud uue tähenduse, relvastatud võitlus riikide vahel muutis nende mõttemaaila ja tundeid
võimutsemisele seisma. Tal on vaja mõelda mitmel rindel nii oma töö kui ka asendatava ülesanded. See kõik annab ju tegelikult enesearendamisele ka tõuke. Ega kõik ei peagi elus lihtne ja kerge olema. Kaitseväes eksisteerib veel üks huvitav fenomen. Vähemalt kord nädalas või isegi rohkem, oleneb perioodist, on võimalik kuulda kuidas keegi peab kellelegi loengut motivatsioonist. Eriti aktuaalne on teema siis kui noored mehehakatised on alles asunud oma aega teenima. Kuid loenguid peetakse ka töölistele, mitte keegi ei pääse sellest. Tehakse selgeks kohe eesmärgid mille poole püüeldakse, seejärel määratakse kindlaks meetodid kuidas seda tehakse. Siinkohal võiks nüüd võtta käsitlusele Maslow vajaduste hierarhia. See tähendab siis, et kõrgemaid vajadusi ei saa ennem rahuldada kui madalamad on rahuldatud. See "raudreegel" kehtib ka tegelikult kaitseväes kui üldises.