Intervall ei muutu üleminekul ühest (s) läheneb süsteemi oma a inertsiaalsestsüsteemist teise. Relatiivsusprintsiip?Galilei võnkesagedusele ( või 0) nim resonants A 0 relatiivsusprintsiip – kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. Versio Galilei teisendused? ( ) 4 2 s2 2 0 2 2 s 2: Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused ,mida
impulsside summa jääv suurus. Hooke'i seadus kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Galilei relatiivsusprintsiip - Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. Impulsimomendi jäävuse seadus- suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv. p1+p2+p3+...+pn=const Stokes´i seadus F=6Rv · Fd hõõrdejõud ( N),
) Nähtust kus amplituud kasvav järsult kui sundiva jõu sagedus (s) läheneb süsteemi a0 oma võnkesagedusele ( või 0) nim resonants A = ( 02 - s2 ) 2 + 4 2 s2 6) Galilei teisendused? x = x + ut y = y z = z 7) relatiivsusprintsiip ? Galilei relatiivsusprintsiip kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. Versio 2: Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused ,mida tehakse inertsiaalsüsteemis ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. XIX 1) Sündmuste samaaegsus? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saaks kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad
keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. Kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal jõu dimensiooniga. Mass Füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust. Galilei relatiivsusprintsiip - Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. erirelatiivsusteooria kasutab neljamõõtmelist koordinaatsüsteemi, kus lisaks kolmele ruumiteljele on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti
toimivad teineteisest sõltumatult. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valemitest 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. Asja mõte on see, et kõik inertsiaalsed taustsüsteemid onnendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor(r), joonkiiruse vektor(v) , pöördenurk(), pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor(). 22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. 23
annaabi.ee 
