Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õppejõud peaks olema oma ala asjatundja, kuid samas hea pedagoog,
Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel. Teaduslikud uurimismeetodid sisaldavad mingisuguse teadusharu vaatlus-, katse- ja analüüsivahendeid. Nendel vahenditel on olemas kindlad reeglid, et kuidas neid tuleb kasutada tulemuse usaldusväärsuse saamiseks
Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel. Teaduslikud uurimismeetodid sisaldavad mingisuguse teadusharu vaatlus-, katse- ja analüüsivahendeid. Nendel vahenditel on olemas kindlad reeglid, et kuidas neid tuleb kasutada tulemuse usaldusväärsuse saamiseks
Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist- riks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades. Teaduse sisuliseks struktuuriks on just faktiline teadmine, mida saadakse maailma vaatlemisel erinevatel meetoditel. Teaduslikud uurimismeetodid sisaldavad mingisuguse teadusharu vaatlus-, katse- ja analüüsivahendeid. Nendel vahenditel on olemas kindlad reeglid, et kuidas neid tuleb kasutada tulemuse usaldusväärsuse saamiseks
annaabi.ee 
