Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid.Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale.Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne. Torni kõrgus on 25-80 meetrit.Kaubanduslikke turbiinide elektritootlikus on paarisajast kilovatist rohkem kuni 2,5 megavatini. Otsustav parameeter on rootori labapikkus " mida pikemad labad, seda suurem tegevusala ja toodetava energia kogus. Paigaldatavate masinate keskmine jõudlus on hetkel 1,3-1,85 MW. Müügil on ka suuremaid masinaid, mis on üsna populaarsed, kuna need toodavad elektrit väiksemate kuludega. Turbiinitüüpe on palju, nende seas leidub nii innovatiivseid kui kõrgtehnoloogilisi. Levinuim tuuleturbiini tüüp on kolmelabaline, vastutuult, kiirusekontrolliga ja ühtlase tempoga töötav masin
· Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. · Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. · Tuumasantaazi oht. Kas väljatöötatav uus reaktor sobiks väikeriigile nagu Eesti? See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest
Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendama. 26. aprillil kell 0.35: katse läheb plaanipäraselt. Peainseneri asetäitja saab juhtruumi jõudes teate, et võimsus kukkus järsult, 30 MW võrra; hetkevõimsus on 5070. Vahetusvanem soovitab tõsta võimsust 200 megavatini, peainseneri asetäitja nõustub. 0.43: eksperimendi tarvis blokeeritakse avariisüsteem. 1.03: vastavalt katse programmile käivitatud veepumbad 7 ja 8. Reaktori võimsus on 200 MW, kõik näitajad normis. 1.23:04 algab eksperimendi põhiosa turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras. 1
suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. Kas väljatöötatav uus reaktor sobiks väikeriigile nagu Eesti? See võiks olla Eestile lahendus. Seda tüüpi reaktorid on palju tõhusamad ega vaja paljusid kaitsemehhanisme, mida vajavad vesijahutusega reaktorid. Kui vaadata võimsust, siis see ulatub 120 megavatist kuni 165 megavatini, mis on omakorda atraktiivne, sest selliseid reaktoreid saab rajada moodulitena vastavalt vajadusele. Eelis on ka, et algne kapitalimahutus on väiksem ja võrreldes suure elektrijaamaga saab ta kiiremini tööle. Keskkonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb
tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks. Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid. Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale. Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne. Torni kõrgus on 25-80 meetrit. Kaubanduslikke turbiinide elektritootlikus on paarisajast kilovatist rohkem kuni 2,5 megavatini. Otsustav parameeter on rootori labapikkus " mida pikemad labad, seda suurem tegevusala ja toodetava energia kogus. Paigaldatavate masinate keskmine jõudlus on hetkel 1,3-1,85 MW. Müügil on ka suuremaid masinaid, mis on üsna populaarsed, kuna need toodavad elektrit väiksemate kuludega. Turbiinitüüpe on palju, nende seas leidub nii innovatiivseid kui kõrgtehnoloogilisi. Levinuim tuuleturbiini tüüp on kolmelabaline, vastutuult, kiirusekontrolliga ja ühtlase tempoga töötav masin
paisu juhtimiseks (joonis 3.18, a). Antud otselülitust võib kasutada ainult juhul, kui juht-ja jõuahelal on ühine maanduspunkt ning jõuahela võimsus on suhteliselt väike. Suure võimsusega jõuahelate korral kasutatakse praktikas peamiselt suure vooluga kontrollerkiipi, mis ühendatakse pooljuhtlüliti juhtimisahelasse (joonis 3.18, b). Selliseid kontrollerkiipe kasutatakse peamiselt sagedus-ja pingemuundurites võimsusega sadadest kilovattidest kuni megavatini. ,,Ideaalne" kombineeritud juhtlülitus peab täitma järgmisi ülesandeid: · juhtahelate ja kõrgepingeliste jõuahelate galvaaniline eraldamine, · paisu-lätte impulsside kuju formeerimine vastavalt nõuetele, · transistori liigvoolu ja võrgupinge kontrollimine, · galvaaniliselt eraldatud seisundisignaali genereerimine süsteemi kaitseks ja diagnostikaks. Joonisel 3
annaabi.ee 
