muud kaubad kogutakse kõigepealt antud klanni valdusesse, kes need siis ülejäänud kogukonna liikmetele laiali jagavad. Samast klannist valitakse liidrid. Taolistes ühiskondades on eliitklanni liikmed maetud sageli kollektiivselt silmatorkavatesse matmiskohtadesse, samas kui ühiskonna lihtliikmed maetakse arheoloogilisi jälgi mitte jätval moel. Parimaks näiteks taolistest matmiskohtadest Euroopas on megaliitkalmed. Eestis, kus pronksi- ja rauaajal oli tegemist veel suhteliselt hiljuti viljelusmajandusele üle läinud ühiskonnaga, kus seoses raskete klimaatiliste tingimustega mängisid muud toiduhankimise viisid küllalt suurt rolli veel hoopis hilisematelgi aegadel, võib oletada sarnast ühiskonda, kui lõunapoolsetel aladel neoliitikumis, viljelusmajanduse alguse staadiumis. Võib- olla tuleks just taolistest aspektidest otsida põhjust kollektiivmatuse tava pikale püsimisele siinmail?
üles leiti · Tsehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse alustatakse antiikaegsete skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega. visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
· Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis, leiti kivitahvel. · Konstantinus ja Metodius (slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tsehhid läksid hauda sinna otsima, jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale. Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud (munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad. · Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku juurde üles, et iga mööduja võiks selle pihta kivi loopida. · Renessansi ajal ei pandud leiukohti ega leide kirja. · 18. sajandil hakati tõsisemalt tegelema, kujunema hakkab arheoloogia kui teadus. 1748. a Pompei kaevamiste algus. 1. J.Winkelmann asus leiukohti uurima ja koostas leidude põhjal antiikkunsti ajaloo. 1764
annaabi.ee 
