Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest
kusjuures need omandasid mõju alles verega punaseks värvituna, ja et neid kasutati ka tuleviku ennustamisel. Ruunide osa ohutiste ja loitsude mõjujõuga varustamisel on paremini tõestatud. Mõnedel viikingite amulettidel olid ruunimärkidega kirja pandud sõnumid, mis ilmselt suurendasid nende võluvõimet, Rootsis on aga ühel Björketorpi sõõri kividest raidkiri ,,väega ruunidest", mis saadavad needuse kaela igaühele, kes peaks selle megaliidi kallale minema. Kirjanduses leidub selgeid viiteid ka sellele maagilisele rollile, mida ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses
Menir do Lavajo, menhir, mis on 3,14 meetrit pikk. Castelo de Santa Justas on jälgi kindlustatud asustusest ning Laboratos ja Aroeiras on jäljed kaevandusest, mis oli töös 1500 aastat enne Kristust. Anta das Pedras Altas, Monte da Mealha, Anta da Masmorra, Monte das Alcarias de Pedro Guerreiro ja Cachopo külas on leitud neoliitikumi perioodi matusepaiku Tavira maakonnas. Portimão maakonnas Alcalaris on leitud jäänuseid megaliidi matusetemplitest, dolmenitest ja kesksest asustusest. Nad seisavad seal kui tunnistus esimestest kogukondadest, mis Ribeira da Torre kolmandal aastatuhandel enne Kristust, kattes 10 hektari suuruse ala Ria do Alvorost põhjas kuni Serra de Monchiqueni Mexilhoeira Grande lähedal. Alcalaris asub uurimiskesus, mis aitab esile tuua Algarve eelajalooliste elanike igapäevase elu, kes olid põlluharijad, lambakasvatajad, jahimehed, kalamehed, keraamikud.