Televiisor neid üles ei võtaks - eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on parim ikka seal kuhu see loodud: televiisoril. Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32-bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega
eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on parim ikka seal kuhu see loodud: televiisoril. Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa
volti) võrreldes välimise, andmete sisend-väljundit teenindava pingega (3,3 volti). Va- nemad protsessorid võivad kasutada ka 5-voldist pinget. Konkreetsele protsessorile va- jalik pinge tuleb dokumentatsioonist järele uurida. · Protsessori taktsagedus. Selle määrab süsteemisiini taktsagedus ning kordaja, mida kor- da on protsessori taktsagedus süsteemisiini omast suurem. Mõnikord võib olla tõlgen- dusega seotud probleeme, näiteks 66-megahertsise süsteemisiini korral võib olla vaja kordajaks määrata 1,5, et saada protsessorile 233-megahertsist taktsagedust (protsessor tõlgendab kordajat 1,5 sisemiselt kordajana 3,5). · Protsessori vahemälu (cache) suurus ja tüüp. Seda seadistatakse tänapäeval harva silluse abil. · Püsimälu ümberprogrammeerimine (flash BIOS). Ümberprogrammeerimist saab teos- tada ainult juhul, kui see sillus on vastavas asendis. Ümberprogrammeerimiseks vaja-
annaabi.ee 
