ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel. Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu (ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale. 12
sageduse juhtimist ning on tänapäeval rohkesti kasutatud vaheldite juhtimiseks. Pulsilaiusmodulatsiooni väljundiks on konstantse amplituudiga elektriliste impulsside jada, kus vajaliku kujuga signaali saamiseks muudetakse impulsside kestust (laiust) konstantse perioodi korral. Kaasaegsetes muundurites ulatub pulsilaiusmodulatsiooni sagedus mõnedest kilohertsidest (1 kHz = 103 Hz) mootorite juhtimisea kuni megahertsidesse (1 MHz = 106 Hz) mõningates muundurites. Pulsi laiusega reguleeritakse mõjuva pinge efektiivväärtust (vt. Joonis 6.7). U ton toff t Joonis 6.7. Pulsi efektiivsus Suhteline lülituskestus leitakse ton t
Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel. Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu(ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale.
Tänapäeval kasutatakse üha rohkem vaheldite juhtimiseks pulsilaiusmodulatsiooni (PWM). See juhtimismoodus ühildab pinge ja sageduse juhtimise. Pulsilaiusmodulatsiooni väljundiks on konstantse amplituudiga impulsside jada, kus vajaliku kujuga signaali saamiseks muudetakse impulsside kestust (laiust) konstantse perioodi korral. Kaasaegsetes muundurites on pulsilaiusmodulatsioon kiire protsess, mille sagedus ulatub mõnest kilohertsist mootorite juhtimisel megahertsidesse resonantsmuundurites. Eelnevalt vaadeldud muundurite alalisvoolu vahelüli pinge pole sageli juhitav, sest sisendiks on lihtne dioodsild. Pulsilaiusmodulatsiooni kasutamisel on lihtne saada transistoride lülitamise abil reguleeritavat ja tavaliselt madala harmoonilise koostisega väljundpinget. See on põhjuseks, miks aktiivalaldeid tuntakse sageli pulsilaiusmodulatsioonalalditena ning samuti vaheldeid pulsilaiusmodulatsioonvahelditena.
annaabi.ee 
