kraadi, siis temast tuleb välja õli ja gaas, mis moodustab looduses kõik need gaasimaardlad ja õlimaardlad. Põlevkivi juures on inimest läbi aegade huvitanud energia, sellest saadav valgus ja soojus: esmalt lambi-, siis kütteõli ja nüüd universaalne energiakandur - elekter. Energiat kannab põlevkivi kasulik komponent - orgaaniline aine kerogeen, mille energeetiline väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu. Põlevkivi mineraalaine, majanduse seisukohalt kasutu komponendi ehk ballastaine moodustavad mandritekkelised ja karbonaatsed mineraalid leppenimetusega savi- ja lubimineraalid. Mis tahes
Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur. Et hõõrdumisega seotud nähtuses energiat ei teki ega kao,tegi kindlaks saksa arst Robert Mayer (1814-1878)
Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatttund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatttundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur. Et hõõrdumisega seotud nähtuses energiat ei teki ega kao,tegi kindlaks saksa arst Robert Mayer (18141878)
Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See survedeformatsioonil,sest deformatsioon ja selgub,kui anda definitsioonvalemile teine elastsusjõud on omavahel vastassuunalised. kuju: 1.3.2
annaabi.ee 
