(Kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (14,5°C-lt ... 15,5°C-le)). Väikeloomade (küülikud, nutriad) ja lindude söötade energiasisalduse arvutamisel on kasutatud kcal, suurloomade (veis, hobune, siga) söötmisel aga Mcal. Uuemal ajal on soojuse mõõtühikud asendatud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) ühikutega. SI- süsteemi järgi on energia mõõtühikuteks dzaul, kilodzaul, megadzaul. Nende energiaühikute seos on järgmine: 1 cal = 4,1868 J või 1 J = 0,2389 cal 1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet
F = 50 N s = 150 m = 45 0 A=? Siin ülesandes tuleb lähtuda töö arvutamise põhivalemist A = F s cos . Kuna meil kõik suurused on antud, jääb ainult tulemus välja arvutada A = 50 150 cos 45 0 = 5300 J = 5,3 kJ . Vastus: tehtud töö on 5300 J ehk 5,3 kJ (kilodzauli). Vastuses tavaliselt tuhandeid ja miljoneid pikalt välja ei kirjutata, tulemus antakse kas kümne astmetena, antud juhul oleks see 5,3 10 3 J , või siis kordsetes ühikutes kJ või MJ (megadzaul). Näidisülesanne 4. Kehale massiga 2 kg mõjus 10 s jooksul jõud 20 N. Arvutada seejuures tehtud töö. Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 2 kg t = 10 s F = 20 N A=? Kuna kehale mõjub üks jõud, siis liigub ta selle jõu suunas. Kuna nüüd on jõud ja teepikkus samasuunalised, on töö arvutamise valem A=Fs . 4 Jõud on antud, vaja on leida keha poolt läbitud teepikkus
S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega. 31.10.2011 9 Võimsus Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, seda määratletakse töö A ja selle tegemiseks kulunud aja t suhtena: P = A/t Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s Võimsust 1 J/s = 1W on vatt 1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ (megadzaul) 31.10.2011 10 Rõhk Rõhk defineeritakse suhtena: p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga. 1 bar = 100 000 Pa = 100 kPa
annaabi.ee 
