Tänapäevased juhid on õppinud ajaloost, et aja möödudes tulevad välja valed ja lahvatavad skandaalid. Seega oleks tark koheselt rääkida tõtt, selle asemel, et hiljem konfliktide leevendamiseks kasutada sõjalist jõudu. Maailmas on olnud olukordi, kus tõe rääkimine on toonud halba. Wolandi ausus raamatus ,,Meister ja Margarita" keeras pea peale moskvalaste maailmavaate. Ta muutis ettekuulustega inimeste elu pöördumatult. Juhul, kui mefistolik peategelane poleks peale sattunud Berilozi ja Ivani jutuajamisele oleks kirjanik jäänud ellu. Siirus tappis selle mehe. Tõe rääkimine sai Wolanile vajaduseks, millele keegi ei suutnud vastu seista ega ümber lükata. Tänapäevane Põhja-Korea on ideaalne näide, kus inimsesi mõjutatakse jõudu kasutades. Selle asemel, et rääkida tõtt ja anda inimestele vabadus, on rahvas pandud elama keskkonda, kus valitsevad ainult käsud ja keelud
formaadita ja ka liiga tragikoomiline tüüp. Kuna härra Maurus on Indreku võrgutaja ja hingepüüdja, on nende kooslus lähedasem Fausti-Mefisto suhtega kui viimaste suhe Andrese- Pearuga, kuigi Maurus pole sõlminud Issandaga taevast kihlvedu Indreku hinge pärast. Siiski kirjutab Jaan Kross, et Pearu on rohkem mefistolikku mõõtu kui Maurus, kuid lisab, et Mauruse asend Indreku suhtes ja Mauruse püüdluste fantaalses luhtumamõistetuses on mefistolik geen salgamatu. Sarnasusi võib leida ka Tammsaare enda teostes. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" ja ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" vahel. Mõlemad on sisupoolest sarnased -talupojaromaanid ja vastavad konkreetsetele Eesti oludele. Ka mõlemas romaanis on lunastus, kuigi esimeses armastus, teises aga õndsus ja, et lunastust saavutada, tuleb teha tööd. Tammsaare meelest ongi kõige tähtsam töö, mis on kõige aluseks. Töö aga seisneb maaga võitluses. Ka
Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari ,,Estambid" klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne ,,Pagoodid", ,,Õhtu Granades" (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik ,,Aiad vihmas". 5 Abiellumine 1899. aastal leidis Debussy kelle tõmmu mefistolik välimus naistele väga meeldis Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala ,,Rõõmu saar"). Lilly Debussy püüdis end maha lasta ja Debussy sõbrad pöörasid talle selja, kuid nad lõid
annaabi.ee 
