sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks;
sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus. Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks;
Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning
Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (,,Ühte laulu tahaks laulda"), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (,,Mets kohiseb") ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (,,Seitse sammeldunud sängi", Karjase kaebus", ,,Leelo"). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid (,,Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon (,,Latse hällütamise laul"). Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning kasutab rahvamuusikale omaseid laade (dooria, lüüdia, miksolüüdia). Faktuur on unisoonist 8- häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Ta säilitas ka mittefolkloorsetes