vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone. Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile ja orkestrile. Brtoki sitiili üldiseloomustus Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti polüfooniline faktuur (eriti kammermuusikas) , meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4. keelpillikvartett(1938), mille viis osa vastavad muusikaliselt materjalilt hästi tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931).
4. tempo Rütm on helivältuste järgnevus. Rütm võib olla rangemõõduline e meetriline või vabamõõduline e a-meetriline. Rütmi erikujuks on suvavältusega vaba- e rubato-rütm. Meetrumi lähtesuuruseks ja koostisosaks on vältusastmikust vabalt välja valitud, kuid seejärel mõtteliselt pidevalt kasutatav mõõt- e tugivältus(valitud ühikvältus kui nn löök) ning meetrium kui rütmimõõt on tugivältuste süsteem(rütmi mõõtsüsteem, suuruste omavaheline võrdlemine) Meetriumi osadeks on: 1. ühepikkuste tugivältuste järgnevus e rütmipulss 2. tugivältuste ühepikkune grupp e takt. Taktis olevat tugivältust nimetatakse taktiosaks. Igas taktis on sama arv tugivältusi(nt igas 4- osalises taktis on 4 tugivältust e 4 taktiosa) Metrorütm on meetriumit ja rütmi ühendav mõiste. Metrorütm e meetriline rütm kui keskset mõõtvältust omav rütm on meetriliselt korrastatud rütm. Metrorütmika on metrorütmide korrastatud kogu e metrorütmi-varamu
vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. Värsi tõusude ja languste e värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab
annaabi.ee 
