"Viiuldaja käed" sama värks, ei saaks olla värviline, mudu oleks läheks nii segaseks. · SEVERINI Kasutas ronge ja sõjatehnikat. "Tulistav suurtükk" palju teksti, nagu kubismisgi. "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf". · Liikumise kiirust antakse edasi 2-l viisil: a) ühte objekti kujutatakse mitme erineva järgneva asendi abil, nagu see koeraga pilt. b) teiseks võimaluseks on pilt geo- meetrilisteks kildudeks v tahkudeks lammutada. Futuristlik pilt meenutab rahutult voodgavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. · Geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained ja ringid nende järgi püüdsid futuristid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. · Sulptuuris kujutasid futuristid hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja välja venitamisega.
Temperatuuri mõõtmisel on selliseks Kelvini skaala. Celsiuse skaala 0 kraadi ja 100 kraadi temperatuuri suhte võrdlemine Kelvini skaalat kasutades annab selleks suhteks 1,37. 0 kraadist Celsiuse juures kaks korda kõrgem o temperatuur oleks Kelvini skaala vahendusabi kasutamise tulemusena 546 C . Intervallskaalat ja suhteskaalat nimetatakse ka meetrilisteks skaaladeks, kuna nende abil on võimalik teha mõõtmisi kitsamas mõttes. Nominaal- ja järjestusskaala kujutavad endast mittemeetrilisi skaalasid. Proportsionaalskaala on võimalikest skaalatüüpidest parim ja ta on kasutusel füüsikas ning teistes füüsikalistele mõõtmistele põhinevates teadustes. Igasuguse mõõtmise ideaaliks oleks kõigi nähtuste mõõtmine suhteskaalal. Kahjuks pole see psüühiliste nähtuste puhul võimalik.
u u=u u = u + u Joonis 7.7. Piirkond D s pindala on s = uv. Kui u on konstantne, siis v~orrandid (7.25) on mingisuguse joone parameetrilisteks v~orranditeks parameetirga v ja kui v on konstantne, siis on v~orrandid (7.25) samuti mingisuguse joone para- meetrilisteks v~orranditeks parameetirga u. Seega vastab sirgetele u = const, u + u = const, v = const ja v + v = const jooned xy-tasandil. Seejuures punktile Q1 (u, v) vastab punkt P1 ((u, v), (u, v)), punktile Q2 (u + u, v) punkt P2 ((u + u, v), (u + u, v)), punktile Q3 (u + u, v + v) punkt 12 P3 ((u + u, v + v), (u + u, v + v)) ja punktile Q4 (u, v + v) punkt P4 ((u, v + v), (u, v + v)) Osapiirkonda s v~oime l¨ahendada vektori-
annaabi.ee 
