Vabar] Mesilased mesilasse Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel aprillis, mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine, mitte meetootmine. Ostul on mõttekas eelistada tugevaid sülemeid, mis kaaluvad üle 3 kilo. Kõigepealt tuleb kindel olla, et sülemis on olemas emamesilane ja kui vana ta on. Kui tegu on juba kaks või rohkem aastat munenud isendiga, tuleks mõelda ka uue mesilasema hankimisele. Sülemi tarru panemiseks valmistatakse eelnevalt puhtaks pestud ja desifitseeritud tarru pesa. Iga kilogrammi mesilaste kohta pannakse tarru 3-4 kärge, vaheldumisi üks ülesehitatud kärg ja kaks kunstkärge
[4] 1. 3. Mesindus Euroopas Mesindus on Euroopa liidus lahutamatu osa. Suurimateks riikideks Euroopa Liidus, mis tegelevad mesindusega on: Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa. Olulise osa annavad täiendavast meetootmisest ka riigid nagu Ungari, Poola ja Tsehhi. [4] Euroopa Liit on meetootmises maailmas teisel kohal, esimene koht kuulub Hiinale. Euroopa Liidus toodetakse vähem mett kui seda tarbitakse. Ligikaudu 40% meest imporditakse väljaspoolt Euroopa Liitu. Üldiselt on meetootmine Euroopa Liidus aeglaselt kasvanud. Sama tootmistaseme hoidmine muutub mesinike jaoks raskemaks kuna mesilase elupaigad kaovad ja mesilaste tervis halveneb. [1] 2. MEE TARBIMINE 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused Mesilased toodavad mesindusproduktidest mett. Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine, mis koosneb (70-80 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja -ja viinamarja suhkrust. 1 kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on
Põhiosa elektrit veetakse sisse. Eraldatud majandusgeograafiline asend ja arendamata liiklusteed. Nõukogude-aegse riigi juhitud ebatõhusa majanduse pärand ja majanduse erastamisjärgne ahenemine. Põllumajandus Moldova lähedus Mustale merele annab riigile pehme ja päikselise kliima, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Lisaks levivad Moldovas väga viljakad mullad. Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat, suhkrupeeti ja sojaube. Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini. Kindlasti teatakse Moldovat ka päikselilleseemnete, metsapähklite, õunte ja teiste puuviljade poolest. Kuna riik asub põllumajanduslikult ideaalses kohas, tuleb ka 40% SKTst hankivast majandusest. Enamus eksporti läheb endistele Nõukogude Liidu riikidele Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse. Tööstus
annaabi.ee 
