MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a
selgitused, mis viisid kopsuvereringe avastamiseni hiljem Harvey poolt. Girolamo Francastro (1478-1533) nakkushaiguste spetsialist. Klassifitseeris nakkushaigusi, kasutas nn kontaagiumi mõistet (nähtamatud materiaalsed üksused, mis organismi sattununa selle nakatavad). Lõi oma töödega epidemioloogia alused. Ambruaz Paré (1517-1590) kirurgia, eeskätt haavaravi, ,,isa" (mina ainult sidusin, jumal ravis), kelles olid ühendatud habemeajaja ja õppinud arsti oskused. Uute meetoditeni jõudis väidetavalt juhuse tahtel. Senine praksis eeldas nt (laske)haava ravis kuuma õli valamist haavale, Paré aga mingi sõjalise kampaania käigus oli õli puudusel sunnitud kasutama ollust (segu tärpentiinist, roosiõlist ja munakollasest), mida seni oli seedevaevuste raviks kasutatud ilmnes, et nn seederavimiga käsitletud haavad olid järgmine päev paremas olukorras kui keeva õliga hooldatud... Siinkohal tahaks tsiteerida J
otsustamist, näiteks määratluste liigid, sõnastus või olemasolu üldse, märksõnade või vastete valik. Sõnastiku plaanitud kasutuseesmärk ja sihtrühm on arvesse võetud ainult sedavõrd, et on eeldatud sõnastiku sisevastuolude sobimatust ükskõik millise eesmärgi ja sihtrühmaga. Vaadeldavad nähtused puudutavad seega ainult sõnastiku koostamise ja esitamise tehnikat. Pärast sõnastikest leitud vastuolude klassifitseerimist jõuame järgmises peatükis nende vältimise meetoditeni, millest peamised on tehniline mõistelisus (sõnastik saadakse mõistepõhise terminibaasi teisendamisel sõnapõhiseks) ja mitmesugused kontrollitööriistad. 14.1 Rippuvad viited Kõige lihtsam, ka kõige lihtsamini leitav ja välditav mure seisneb selles, et üks artikkel viitab teisele, aga teist sõnastikus pole. Võimalikud põhjused: koostajal on viite lisamise ajal ebaadekvaatne info viidatava termini olemasolu kohta sõnastikus; ta plaanib viidatava hiljem
annaabi.ee 
