Märkimisväärne kogus kasutatud ja aegunud kemikaale ja ravimeid satub keskkonda, kas valamutest, tualetist või mittekorrektselt käideldud majapidamisjäätmetest. Kanalisatsioonitorustikes ja reoveepuhastus- jaamades see kõik seguneb ning suundub seejärel suublana kasutavasse veekokku, tihti just merre. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mida saaksime mere hea seisundi heaks teha või tegemata jätta ? Eesti merestrateegia meetmekava Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks tegema meetmed, mida rakendada Eesti mereala hea keskkonn- aseisundi saavutamiseks või säilitamiseks. Meetmekava väljatöötamist alustati 2015. aastal, meetmekava sai koostatud ja kooskõlastatud 2016. aasta algusesl ja peaks juurutatama 2017. aastal. Meetmekava koostamisel lähtuti Euroopa Komisjoni ja HELCOM-i soovitustest. K. Künnis-Beres, 20.02.2017
- Reostunud alade korrastamine ligikaudu 580 mln krooni - Joogiveesüsteemide korrastamine ja arendamine 2,9 mld krooni - Hajukoormuse piiramine 1,5 mld krooni - Põhjaveevarude kaitseks ja hea seisundi säilitamine 70 mln krooni - Pinnaveekogude tervendamine 800 mln krooni - Rannikuvee kaitse tagamine 88,9 miljonit - Veemajanduskava juhtimine ja rakendamise korraldamine 89 miljonit - Kokku ligikaudu 11 miljardit Kokkuvõte meetmeprogrammist Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide
põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse. Saare- ja Hiiumaakonna veekogude, rannikumere ja põhjavee hea seisundi tagamiseks on koostatud ja keskkonnaministri poolt 27. dets. 2006.a. kinnitatud Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava, mis sisaldab ühe olulise osana rakenduslikku meetmekava. Nimetatud kava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Meetmekava elluviimisel tuleb jälgida, et kaitsmata põhjaveega alasid, olemasolevaid heas seisundis veekogusid ja olulisi vee-elustiku elu- ja sigimispaiku (sh ranniku-merd) mõjutavad/ohustavad objektid saaksid korrastatud esmajärjekorras. Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik tagada kogu alamvesikonna elanikkonnale ohutu joogivesi. Seega on väljatöötatud veemajanduskava põhirõhk maakonnas paiknevate
annaabi.ee 
