· Alumiinium, vanaadium, raud, kaltsium, mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu · Õietolmu kasutavad mesilased haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks Õietolmu koostisosad · Sisaldav valke, rasvasid, süsivesikuid A-, B1-, B2-, C-, B6-, PP- vitamiinid, mikroelemendid, pantoteen- ja mitmesugused aminohapped Õietolmu kasulikkus · Mõjutab soodsalt mao ja soolte funktsioneerimist · Parandab söögiisu · Turgutab organismi üleväsimuse korral
tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada koefitsiendiga 0,625, et saada oletatav mee hulk. Meesaagina arvestatud meetaimedelt saab mesinik meena kätte 510%, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõiki meetaimi külastada Minu arvates kui korralikult arvestada nende seitsme teguriga, siis meesaagikus ei ole sugugi väike. Loomulikult Eesti riigi aladega võrreldes, teises kliimavööndis on aga hoopis teine teema ALLIKAD : http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesi/millised-tegurid-mojutavad-meesaaki.d? id=24441841
päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha. Samal kohal võib iisopit kasvatada kuni 10 aastat. [3] 9 Kokkuvõte Meesaagi suurendamiseks on võimalik külvata saagi suurust soodustavaid meetaimi. Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad taimed, millelt mesilased saavad rohkem nektarit ja õietolmu. Olenevalt sellest, millistelt meetaimedelt mesilased oma toiduvarusid koguvad, muutub ka mee väljanägemine ja maitse. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. 10 Kasutatud kirjandus 1. Wikipedia. Meetaimed. [http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed] (15.02.2011) 2. Mesilaste korjemaa ja meetaimed. [http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1157/Moodle %20%281%29.zip/Moodle %20%281%29/Mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf] (15.02
annaabi.ee 
