Oma minevikus, varasemates raamatutes, see nii aga ei olnud. Ümbritsevas maailmas kipub Bridget otsima pigem halbu külgi, kuid tänu oma heale huumorile ja vahel esinevale veidrusele suudab ta ka hallis päevas päikest näha. 5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest Olulisemateks kõrvaltegelasteks on Bridgeti lapsed, William ehk Billy ja Mabel, Bridgeti sõbrad, kes lugejale tuttavad ka varasematest raamatutest, Bridgeti meestuttavad, Roxter ja hiljem ka hr. Wallaker, teised lapsevanemad laste koolist ja inimesed, kellega Bridget kohtub, kui töötab filmistsenaariumi kallal. Laste isaks on eelmistest raamatutest tuttav Mark Darcy, kes on autoõnnetuse tulemusena surnud. Mõlemad lapsed käivad koolis ja trennides, neil on oma sõbrad koolist. Varasemalt on tuttavad ka Bridgeti sõbrad, peamiselt käib Bridget läbi Talitha, Tomi ja Jude'ga. Talitha töötab telesaate juhina, Tom ja Jude on kontoriinimesed
Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui
Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) 2. (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? JÄRJESTUSSKAALA 3. mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada 4. (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? INTERVALLSKAALA - arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel (e.g IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana (liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130 ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda
annaabi.ee 
