vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Nii pandi laps (tüdruk) nooremat õnnast 3 hoidma niipea, kui ta kõndima õppis laste tavapärase väikese vanuse vahe tõttu oli siis järgmisele lapsele hälliliigutajat vaja. Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat Eestis nagu mujalgi. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese hooleta hakkama said. Palju ei erinenud eelkirjeldatust ka kõrgkihi lapse elu. Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema, see aga tähendas, et eluks vajalik tuli võimalikult kähku selgeks saada. Sellest sõltus sageli lapse enda ja ta suguvõsa ellujäämine ning toimetulek
inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketramakuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma.
veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma.
annaabi.ee 
