beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068226.shtml) 3.2. Sydney suveolümpiamängud Sydney on Austraalia suurlinn. Sydney suveolümpiamängud olid 27-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Sydney olümpia toimus 15. septembrist 1. oktoobrini 2000 aastal. Sydney valiti olümpialinnaks ROK-i 101. istungil Monacos 23. septembril 1993 aastal. Osalejaid oli 10 651 neist 4 069 naised. Riike osales 199. Pealtvaatajaid oli 6 679 792. Spordialasi oli kavas 32, jagati välja 300 komplekti medaleid, 168 meestealadel, 120 naistealadel ja 12 segaaladel. Edukaim riik oli USA. Edukaim sportlane Austraalia ujuja Ian Thrope kes sai 3 kulda ja 2 hõbedat. Eesti esindusse kuulus 33 sportlast. Medalivõitjad olid kümnevõistleja Erki Nool (kuldmedal), Indrek Pertelson (pronksmedal) dzuudos, kehakaalus üle 100 kg ja Aleksei 10 Budõlin (pronksmedal) samuti dzuudos kehakaalus kuni 81 kg. Sydney olümpiamängude maskotid olid Olly, Syd ja Millie. (2000. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 3
pea enam paika. Üks pöhilisemaid argumente sooliste erinevuste pöhjendamisel spordis olid bioloogilised tegurid. Kuna tänapäeval on nii naise roll ühiskonnas muutumas ning sellega seoses muutub ka kardinaalselt naiste spordiharrastus ei ole ka bioloogiliste erinevuste väljatoomine enam küllaltki veenev. Naised 19 osalevad kuni tippspordi tasemeni välja peaaegu köikidel "meestealadel". Samuti vöib naiste üha aktiivsemat osalust tippspordis vaadelda kui teatud korrekteerivat tasakaalstavat elementi tänapäeva spordi negatiivsete külgede pehmendamisel. Regionaalsed iseärasused. Nagu eelpool mainitud, arenes sport ajaloolises plaanis esmalt välja industrialiseerunud riikides. See tendents on teatava muutusega säilinud ka tänapäeval. Samuti on sportiku tegevuse väljakujunemisel oluliseks erinevuseks maalinna erinevused
Kujundati ümber hõivatuse ja tegevuse struktuurid. Sotsiaal- professionaalsed grupid said uue tähenduse (muutus nende positsioon ühiskonna hierarhias ja hierarhia ise). Infotehnoloogiat hakati rakendama kõigis ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses ja kultuuris. Töö iseloom muutus, pakkudes võimalusi kõikidele, sõltumata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naistel avanesid suuremad võimalused konkureerida tavapärastel meestealadel – teaduses, poliitikas ja juhtimises. Tootmise uus tehnoloogiline baas hakkas muutma töö iseloomu ja sisu. Tähtsaks muutus vastutustunne, professionaalsus, kompetentsus ja loomingulisus. 1.3.3. Riigiõiguslikud piirid Demokraatlik riik peab oma majanduspoliitikat – ja poliitikat üldse – teostama seadustest lähtu- des. Seega on poliitika teostamisel tegemist riigiõiguslike piiridega (Raudjärv, 1995, lk 26–30). Eristatakse nn sisulisi võimupiire, milleks on
annaabi.ee 
