Apuleius versus Pudentilla Pudentilla kaitsjad: Merle Sirje Tael ja Enel Tubin Kaasusega seotud isikud ja sündmuste kronoloogia Isikud: Pudentilla (P)- Apuleiuse naine Apuleius (A) - Pudentilla mees Flavia (F) - Pudentilla minina Lucius Aemilius (LA) - patriits Cara (C)- Pudentilla orjatar Eros (E) - 13-aastane noormees Pudentilla meesori (M) Sündmuste kronoloogia: 1) F räägib A-le, et P-l on olnud seksulaasuhted LA-ga 2) A käseb P-l LA-ga kasu saamise eesmärgil uuesti kohtuda (häbistava info kogumine) 3) A, F ja C lähevad villasse nädalaks puhkama, et P-l oleks võimalus LA-ga kohtuda 4) A ja F vahel tekib lähedasem suhe, C on tunnistaja 5) Koju naastes avastab A magamistoast P koos 13-aastase E-ga 6) A üritab E-d tappa, aga E-l õnnestub põgeneda, kuid 2 päeva hiljem saadakse ta kätte
kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid) · Kaupade maksumus meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat · Viikingite kindlustused - Taani ringvall linnused Aggersborg (d 240 m), Fyrkati (d 136 m) kohutavalt korrapärased ideaalsed ringid; ka Trelleborg. Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud
Hõbemünte on kõige rohkem 9. ja 10. sajandist. Mida oli Eestis pakkuda, et siin nii palju münte oli? Peidetud mündid olid arvatavasti kauplemise ülejääk. Tõenäoliselt oli siin põhiline müügiartikkel kopranahad. Kopranahk oli araabiamaades eriti kõrges hinnas, sest ta annab sooja ja on vettpidav. Teine võimalus oli, et müüdi ka kopranääret, mis pidavat olema oluliseks komponendiks omaaegses potentsiravis. Arvatavasti tegeleti ka muude asjade müümisega. Põhjas maksis meesori 300 dirhemit, naisori 200 dirhemit. Lõunas aga mehe eest 2000g või 3000g, naise eest aga kuni 6000g. On ka pakutud, et üheks oluliseks tegevuseks võis eestlastel olla ka vahenduskaup: ühele naaberalale müüdi üht kaupa, vastu saadi teist kaupa. See, mis vastu saadi, müüdi teistele kallimalt. Kuna hinnad olid väga erinevad, saadi vahelt tulu. Aarete puhul torkab silma: 9. ja 10. sajandil on palju araabia münte, hiljem hakkavad need taanduma ja hakkavad ilmuma lääne mündid
annaabi.ee 
